133 Kadri Simson

Kui te olete mõtlema jäänud, et miks see blogi küll nii harva uueneb, siis teadke - elu on kolinud facebooki. Mind leiab nüüd https://www.facebook.com/mepkadrisimson





133 Kadri Simson | ERR | Valimised

Toolide vahetus

Eile avaldas MTÜ Valimisvaatlus ülevaate, et Siim Kallase asumine volinikuametist otse peaministriks on erakordne. MTÜ Valimisvaatlus on 5 kuud tagasi asutatud, kontaktiks on välisminister Paeda nõuniku mobiiltelefon, seega on loomisel ilmselt silmas peetud eurovalimisi ja mitte Reformierakonna vangerdusi.

See, mis saab lahkuvatest volinikest on uudises olemas. Mis saab aga pikaaegse peaministri mantlipärijatest? Samasuguseid pikaaegse, kuid end ammendanud peaministri vahetumisi on läbi viidud mujalgi Euroopas. Näiteks Ansipist kauem peaministriametis olnud Briti peaminister Tony Blair (1997-2007) andis sisemiste kokkulepete alusel ameti üle oma põlvkonnakaaslasele ja pikaaegsele rahandusministrile Gordon Brownile. Eesti oludes saaks sellesarnaseks vahetuseks pidada Reformierakonna aseesimehe Jürgen Ligi tõusu. Kuid Browni juhitud Briti leiboriste tabas järgmistel valimistel suur kaotus ja tänini kestev opositsioonis olek.

Ka Taanis ei õnnestunud NATO-t juhtima suundunud peaminister Anders Fogh Rasmussenil (peaminister 2001-2009) mantlipärija valimine paremini. Kolm korda valimisi võitnud Rasmussen andis ameti üle kõigis oma valitsustes erinevates positsioonides olnud Lars Lokke Rasmussenile, kes poolteist aastat hiljem valimistel opositsiooni jäi. Ameti üleandmine noorema põlvkonna universaalsele poliitikule oleks kindlasti võimalik olnud ka Reformierakonnas - näiteks kas või erakonna aseesimehele Urmas Paetile, kes sobinud nii linnaosavanemaks, kultuuri- kui välisministriks. Aga suuremat edu kui vennasparteil Taanis kolm aastat tagasi ei ole ka sellise skeemi puhul põhjust eeldada.

Põhjanaabritegi juures tuli pikaaegsel peaministril Matti Vanhanenil (peaminister 2003-2010) amet maha panna enne valimisi. Põhjuseks rida skandaale valimiskampaania rahastamise ümber ning langenud reiting. Olukorra päästjaks valis erakonna kongress noore naispoliitiku Mari Kiviniemi. Ta sai sellise erakonna juhiks, mis oli parlamendis suurim, kuid aasta hiljem pidi valimistel tunnistama kaotust, mis senisest suurimast langetas Keskusta parlamendi neljandaks jõuks ehk isegi mitte kõige mõjukamaks opositsioonijõuks.

Reformierakonnal on kaks aseesimeest - Kaja Kallas ja Keit Pentus-Rosimannus -, kes võiksid püüda juhtida erakonda ja valitsust hoopis vähem ülbes stiilis, kuid mahamängitud kuvandit aastaga tõsta on neilgi raske.

Seega, otsides edukaid näiteid lähiriikides võimu hoidmisest, võisid ka Reformierakonna strateegid kiigata idanaabri poole. Kümme aastat pilgu alt ära olnud Siim Kallas peab andma oma erakonnakaaslastele kindlustunde, et nad ei jää järgmisel aastal tööta. Viis, kuidas vahetusest teada anti – kõik on otsustatud, jäänud on vaid vormistamine – viitab läbimõeldud strateegiale, kus Reformierakonnal pole kunagi esimehe valimisi olnud, ikka vaid üks kandidaat.