teisipäev, 4. detsember 2012

Valeväited elektriaktsiisi alandamise ja ööistungite kohta

Vaatan murelikult, et valitsust toetavatele saadikutele on kätte pistetud jutupunktid, mida kõik ustavalt kordavad. Paraku on neis mitmeid vigu ja mõningaid ebatäpsusi.
1. Väidetakse, et elektrihinnatõus on paratamatu.
TEGELIKULT: elektriarve kodutarbijatele koosneb viiest osast. Ka siis kui börsile viidav elektritariif kasvab, on riigil võimalik ohjata Eleringi soovi tõsta võrgutasusid. Samuti on elektrile lisatav elektriaktsiis, taastuvenergia tasud ja käibemaks riigi otsus. Alandades riigimakse saab pehmendada järgmise aasta hinnatõusu.
2. Väidetakse, et elektriaktsiisi alandamine läheb maksma 30 miljonit eurot.
EKSIMUS: elektrihinna leevendamise maksumust paisutatakse meelega viiendiku võrra. TEGELIKULT on terve aasta jooksul kogutav elektriaktsiis 33 miljonit eurot. Seda siis, kui Eestis kehtib neli ja pool korda kõrgem elektriaktsiis kui Euroopa Liidu miinimummäär ehk 4,47 eurot MWh. Keskerakonna ettepanek on aktsiis alandada miinimummäärale 1 euro MWh, mitte aktsiisi kaotada. Seega on tegelik maksumus riigieelarvele 24 miljonit eurot.
3. Väidetakse, et taastuvenergia tasu alandamine Partsi pakutud mahus on märksa suurema mõjuga kui elektriaktsiisi alandamine.
EKSIMUS: enam kui kaks korda TEGELIKULT: Täna on elektriaktsiis 0,447 eurosenti/kWh kohta. Keskerakonna fraktsioon ettepanek on seda vähendada Euroopa Liidu miinimumtasemele, milleks on 0,1 eurosenti/kWh kohta. Vähendamise mõju on 0,347 eurosenti/kWh kohta. Praegune taastuvenergiatasu on 0,97 eurosenti/kWh. Parts soovib seda vähendada 0,81 eurosendile/kWh. Vähendamise mõju on 0,16 eurosenti. Keskerakonna elektriaktsiisi vähendamine leevendab tarbija elektriarvet -4,6% võrra, Partsi taastuvenergiatasu vähendamine aga kõigest -1,6%.
4. Väidetakse, et kui alandada energiamakse, siis peab tõstma kõigile mingit teist maksu.
EKSIMUS: ei pea. Isegi kui energiamaksude alandamiseks leida kate astmelise tulumaksu kehtestamisega, saaks kõik inimesed endale odavamad kodukulud ja kõik, kes teenivad alla 1500 euro kuus ka madalama tulumaksu. Enam peaksid maksma inimesed, kelle tulu üle 1500 euro kuus ja kes aastaid on kõige enam võitnud tulumaksu alandamisest 26 protsendilt 21 protsendile. TEGELIKULT: Keskerakonna muudatusettepanek näeb ette, et elektri aktsiisi alandamisest vähenenud maksutulu saab korvata olemasolevate maksude parema kogumisega. Pole vaja kehtestada ühtegi uut maksu. Maksuameti andmetel oli möödunud aastal
Maksuauk: 465,7 miljonit eurot Seal hulgas: -Käibemaks 258,3 miljonit eurot -Sotsiaalmaks 67,5 miljonit eurot -Füüsilise isiku tulumaks 55,8 miljonit eurot -Tubakaaktsiis 43,8 miljonit eurot -Kütuseaktsiis 29,8 miljonit eurot -Alkoholiaktsiis 10,5 miljonit eurot
Panustades maksuameti lisaressurssi , saaks kõrvalehoitud maksueurodest koguda iga kahekümnenda. See ongi juba piisav, et alandada elektri aktsiisi kõigile.
5. Väidetakse, et ööistung on kallis.
TEGELIKULT: nii nagu hooaja alguses toimunud 4-minutilised istungid ei tähendanud tohutut raha säästu, ei ole ka hilistel töötundide pärast vaja lisavahendeid. Riigikogu liikmete palk on fikseeritud ja ületundide eest lisatasu ei saada. Teenindava personali kulutused on aga tuhandiks sellest, mida elektri hinna tõusu pidurdamata peavad maksma hakkama kõik Eesti pered ja ettevõtted. Ööistungite lõpetamine on valitsusliidu kätes, selleks tuleb vaid kasutada maksuotsust, mis pehmendaks elektri hinna tõusu avatud turul.
6. Väidetakse, et Keskerakonnaga ei tohi kokku leppida, sest nii hoitakse ära maksutõus.
TEGELIKULT: Keskerakond tegi riigieelarve kolmandaks lugemiseks 9 muudatusettepanekut. Neist esimene on elektriaktsiisi alandamine neli ja pool korda, see aitaks ohjata 2013. Aastal ees ootavaid hinnatõuse, sest elektri kallinemine toob kaasa ka kõigi muude kaupade ja teenuste kallinemise.
Teiseks koolitoidu toetuse kasv. Keskerakonna valitsuses oleku ajal hakkas riik katma põhikooli ja kutsekooli õpilaste lõunaid. Samas on kahe viimase aasta jooksul märgatavalt halvenenud paljude perede toimetulek. Selle tulemusel on koolitoit paljudele lastele ainsaks soojaks toidukorraks päevas. Kuid sellest koolilõunast on ilma jäetud gümnaasiumiõpilased, kelle koolipäevad on kõige pikemad ning kelle energiavajadus suurem.
Samuti on viimasel ajal hoogustunud toiduainete hinnatõus, mis ei võimalda enam tänase eelarvega eraldatud 78 euro sendi eest pakkuda põhikoolilastele tervislikku tasuta koolilõunat. Samuti peame oluliseks, et koolilõuna toetus oleks tagatud ka gümnaasiumiõpilastele. Muudatusega tõstetakse koolitoidu toetus nii põhikooli, gümnaasiumi kui ka kutsekooli õpilastele 1 euroni päevas. Kolmandaks andsime lisavahendeid Maksu- Ja Tolliametile, et oleks võimalik vähendada maksuauku.
Ülejäänud kuus ettepanekut käsitlesid integratsiooniraha väärkasutamist. Nimelt kolme reformisti poolt juhitud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus kulutas integratsiooniraha Reformierakonna liikmete persoonifilmideks. Leiame, et see valesti kulutatud raha tuleb tagasi nõuda ja suunata sihtotstarbeliselt venekeelsete lasteaedade eesti keele õppe parandamiseks.
Kristiina Ojulandi tegemisi kajastava filmi „Kristiina Ojuland maal, maa all ja merel“ tagasimakse eest saaks toetada Narva lasteaeda Käoke. Samuti saaks sihtotstarbeliselt kasutada ka Keit Pentus-Rosimannuse, Mati Raidma, Andrei Korobeiniku , Tallinna linnavolikogu liikme Tiina Lokki, Põlva vallavolikogu liikme Margus Timmo ja Tartu linnavolikogu liikme Janika Möldri propagandafilmide kulusid. Ühtegi maksutõusu pole vaja selleks, et pehmendada elektrihinna tõusu ning tagada koolilastele soe ja tervislik koolilõuna!