neljapäev, 29. november 2012

Opositsiooni rollist

Tänapäevases meediaruumis kaovad mitmed sisukad analüüsid häbiväärselt kiirest muu infomüra taha. Kord kuus on Vikerraadio eetris Opositsioonitund. Sügishooajast alates annab selles oma ekspertarvamuse opositsiooni tegevuse kohta ka üks politoloog. On kostunud arvamusi, et opositsioon on liiga mugav. Eks täna kell 14.05 Vikerraadios algavast selle kuu opositsioonile pühendatud saatest saab teada, kas ööistungitega elektrihinnale lisatavate maksude alandamist nõudes on mugavusest loobutud. Lisan siia Mari-Liis Jakobsoni analüüsi Keskerakonna ja sotside tegevusest sügisel. Seda saab tema enda poolt sisseloetuna kuulata siit: alates 26ndast minutist ja lõpetades 31 minutil. Mari-Liis Jakobson:
Mis on siis vastasrinna kvaliteetse toimimise tunnused, mis on opositsiooni roll? Ennekõike on ta valitsuse kontrollija ja tasakaalustaja, juhtides tähelepanu puudujääkidele valitsuse tegevuses ning tehes ettepanekuid olukorra parandamiseks. Kui valitsuse tegevust määravad lisaks rahva ootustele ka mitmed kitsendavad faktorid, siis opositsioon peaks ennekõike jääma rahva hääle kanaliks. Seega peaks opositsioon kindlustama mitmekesiste huvide kaitse ning jälgima, et kaitstud oleks nii need enamuse kui ka vähemuse huvid, mida valitsus ehk niivõrd prioriteetseks ei pea. Ning lisaks võib välja tuua veel opositsiooni informeeriva rolli. Lisaks rahva hääle vahendamisele peab kommunikatsioon toimima ka teises suunas: vastasrinnal on ka ülesanne selgitada olukorda ja valikuid rahvale.
Kokkuvõttes võib ju öelda, et mis seal keerulist on – muudkui nõjatu toolileenile ja kritiseeri. Ent arvesse tuleb võtta sedagi, et opositsioon peab alati hakkama saama vähema ressursiga – vähemate inimestega, väiksema erakonna dotatsiooniga, aga ka vähesema eetriajaga, sest valitsuse tegevus on ajakirjaniku jaoks prioriteetsem kui opositsiooni mõtted. Ja kui lisada siia veel see, et vastasrinnal on tõenäoliselt ka endal strateegiline eesmärk – saada hea tulemus ja jõuda valitsuskoalitsiooni tulevastel valimistel – muutub see ülesanne veelgi vastutusrikkamaks ja keerukamaks.
Aga olgu sellega kuidas on, vaatame, kuidas Eestis vastasrinnal läheb. Üldjoontes võib öelda, et Eesti parlamendi opositsioonilised fraktsioonid neile pandud ülesandeid – juhtida tähelepanu puudujääkidele, esindada ning informeerida rahvast – ka täidavad. Viimase kuu jooksul, kui istungid taas regulaarselt toimusid, on just opositsioon olnud aktiivsem ministrite infotundides ning esitanud mitmeid seaduste muutmise eelnõusid. Nii nagu peab. Ning kui seadustest rääkida, siis puudutavadki opositsiooni esitatud parandused ennekõike mõne nõrgema vähemuse huve – näiteks mitmikega perekondi või venekeelseid ja nõrga eesti keelega Eestimaalasi.
Muidugi, on ka üldisemaid algatusi. Sel nädalal peetud riiklikult olulise küsimuse arutelu kaitsepolitsei ja prokuratuuri tegevusest võib pidada üldjoontes õnnestunuks, ehkki esinejate valik oleks ehk tõesti väärinud ammendavamat põhjendamist, aga ka alternatiivide kaalumist. Samuti oli õigustatud ka nii koalitsiooni kui sotsiaaldemokraatide küsimused arutelu politiseeritusest. Ent teisalt tõi see endaga kaasa ka ratsionaalset arutelu ning lünkade nentimist seadusandluses.
Muidugi saab ka teha mõningaid etteheiteid. Mis võib-olla mingil määral kummastas, oli opositsiooni suhteline vaikus Euroopa Stabiilsusmehhanismi teemadel sel suvel. Näib, et vastupidiselt suve hakul deklareeritule, olid Riigikogu liikmed ikkagi rohkem puhkuse- kui töölainel. Sest ehkki seda teemat seletati avalikkusele puhkuse eel ja järel, siis suurema n-ö avaliku paanika ajal kommunikeerisid neid teemasid avalikkusele teised inimesed kui parlamentaarse vastasrinna esindajad. Teadupärast polnud opositsioon oma seisukohtades Euroopa Stabiilsusmehhanismi suhtes ka ühtne. Ning see tegi tugeva ja lihtsustatud kampaania korraldamise pea võimatuks. Ent kas see peaks olema takistuseks opositsiooni missiooni täitmisel? Seletada saab ju ka eelnõu sisu, mitte üksnes oma seisukohti.
Samuti jäi Riigikogu stenogramme sirvides silma asjaolu, et kaks opositsioonilist erakonda, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond – on aruteludes esindatud üsna ebavõrdselt. Keskerakond katab laia ampluaad teemasid, samas, kui sotside algatused jäävad oma diapasoonilt üsna kitsalt palga- ja toetusteemasid ümbritsema. Erandeid muidugi on ka, näiteks Andres Anvelt, kes võtab aktiivselt ja sisukalt sõna ka siseturvalisuse küsimustes. Ent siiski, sotsid hoiavad aruteludes küllalt madalamat profiili.
Loomulikult on siin ilmseid põhjusi, kasvõi nende fraktsiooni suurus võrreldes Keskfraktsiooniga. Ent väiksus pole üksnes miinus. Hea näide selle kohta on võtta autorenditurult, kus omal ajal suuruselt teine olnud ettevõte Avis teadvustaski oma vähemust Hertziga võrreldes, ent serveeris seda kui oma tugevust, kandes lipukirja – we try harder , meie püüame rohkem.
Väärt lugemine on ka tema teine analüüs, mis laias laastus leiab, et valitsuse maine on langenud ja pole tükk aega nii madalal olnud kui praegu. selle leiab siit

kolmapäev, 21. november 2012

Ööistungite võtmeks on maksualandus elektrihinnale

Tunni aja pärast on president enda juurde kutsunud erakondade ja vabakondade esindajad. Lähen ka mina.
Eesti ühiskonnas on sel sügisel märgata arenguid, mis meenutavad veerand sajandit tagasi toimunud murranguaegu. Poliitikat ei tehta enam kabinetivaikuses või koalitsiooni tagatubades. Keskerakond on välja kasvanud Rahvarindest ning seega ei pelga me sugugi taaselustuvat Rahvarinde aegset vaim, kus inimeste poliitiline ärksus sunnib teravamad debatid ka Riigikogu saali. Me tunnistame, et on vajadus teha ühispingutusi Eesti tuleviku nimel.
Seega pean tänasel päeval presidendi kohtumise kõrval tähtsamakski jätkuvat vastasseisu Riigikogus. On teada, et järgmine aasta toob Eestile uusi probleeme seoses elektri hinna järsu tõusuga. Samas on võimalik seda pehmendada läbi maksuotsuste. Kui valitsus ei kasuta enda käes olevaid hoobasid elektrihinnatõusu leevendamiseks, siis saab elektri hinna tõusul olema majanduskasvu pärssiv mõju, kuna eelkõige vähendab see majapidamiste reaalset sissetulekut ning seeläbi ka tarbimise ja sisenõudluse kasvu. Majanduse kehvema väljavaate tõttu vähenevad edaspidi nii investeeringud kui ka nõudlus tööjõu järele.
Seni kuni jätkub valitsuserakondade poolne tegevusetus elektri hinna tõusu leevendamisel, oleme sunnitud jätkama Riigikogu töös obstruktsiooni. Samas, võti ööistungite lõpetamiseks on koalitsioonisaadikute käes. Kohe, kui toetatakse meie ettepanekut elektri aktsiisi alandamisele neli ja pool korda Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani, oleme valmis venitamistaktika lõpetama. Eelarves on vahendid elektrihinna tõusu pehmendamiseks, valitsejate kohustus on neid kasutada.
Ega riigieelarve teise lugemise lõpetamine tähenda, et eelarve on juba vastu võetud. Taas on võimalik teha muudatusettepanekuid valitsusest tulnud versiooni. Veel kord on võimalik kasutada maksuotsuseid järgmise aasta elektrihinna tõusu leevendamiseks, et detsembris lõpphääletusel oleks juba eelarve, mis ei näeks hinnatõusudes vaid tulu ja inimeste toimetuleku toetamises vaid kulu.

kolmapäev, 14. november 2012

Ööistungid algavad: elektrist, toasoojast, koolitoidust....

Kummalisel kombel on läinud nii, et Isamaa ja Res Publica Liit lubas kodukulusid alandada, aga need, kes sel teemal pingutavad, oleme hoopis meie, keskerakondlased. Kas elekter on kodukulu või ei ole? Ma ei tea, kui paljude IRLikate kodud elektrita on, aga nende vastuseisust järeldaks, et päris paljud. Uuest aastast eeldatavasti üle 20 protsendi tõusev elektrihind vajab leevendust ja igasugune viitamine, et hindu kujundab börs ja teha pole midagi, on vassimine. Elektri hind koosneb viiest komponendist, millest üks olulisemaid on riigimaksud. Elektriaktsiis ja aktsiisi suurus on puhtalt poliitiline otsus. Meie ettepanek ongi langetada elektriaktsiisi Euroopa Liidu miinimummäärani, neli ja pool korda, kuid valitsusliit seisab sellele vastu. Seega vastutavad nad täielukult elektri hinnatõusu eest mis tõstab tuntavalt eesti elukallidust järgmisel aastal, pitsitab koduomanikke ja langetab ettevõtjate konkurentsivõimet. Ööistungite eesmärgiks on pidurdada elektri hinnatõusu. Elukallidus on Eesti inimeste jaoks pidev mure. Teine ettepanek on langetada toasooja käibemaksu praeguselt 20 protsendilt üheksale protsendile. Ehkki valitsusliit räägib, et neile meeldib tarbimise maksustamine, tähendab see tegelikult, et riigikassa täitmine läheb üha rohkem nende õlgadele, kel niigi raske ja sissetulekud madalad. Tuba kütma peab ju niikuinii. Milliste kodukulude langetamisest IRL siis rääkis? Kustume IRLi saadikuid endaga eelarveettepanekute alal liituma. Teie enda lubadused saavad täidetud! Uus riigieelarve saadaks sisuliselt ajalukku ka koolitoidu senise programmi. Kui 2006. aastast sai valdav enamus põhikoolide õpilasi toitu tasuta, siis nüüd on külmutatud koolitoidu toetus kiirele hinnatõusule jalgu jäänud. Lapsevanematele läheb sel juhul laste koolitamine jälle kulukamaks. Kui ei piisa normaalsest tööajast, et selgitada koolitoidu tähtsust siis teeme seda öösel. Kui kodukulud muudkui kasvavad ja taskukohane elekter tahetakse minevikku saata, siis on taolise eelarve takistamine ööistungitega meie parim võimalus. Muidugi räägib valitsusliit, et ööistungitega raha juurde ei teki. Eks seda räägiti väga väikeste palkadega hooldustöötajatele ka enne streiki. Nüüd enam ei räägita.