reede, 30. aprill 2010

Kevad

Kevad jõuab isegi linnainimeseni. Ja mitte kevadväsimuse, vaid vastupidi - kõik tärkab ja päevad kasvavad aina pikemateks. Ma pole sel kevadel veel metsa jõudnud, aga täpselt aasta tagasi olid sinililled oma suurimates õites. Ja siis tulevad nurmenukud, maikellukesed, metsmaasikad ning lõpuks minu lemmikud kukeseened:) On, mida oodata.

teisipäev, 27. aprill 2010

Mis olekus on hangunud aine? Aga riik??

See sissekanne on nüüd ajatu. Ajatu seetõttu, et uudsus on möödunud aasta Eesti Inimarengu Aruandest juba ammu kadunud. Isegi Riigikogu arutelu, mida saab lugeda siit, toimus juba nädalapäevad tagasi.

Sellele vaatamata ei aegu niipea selles tunnustatud Eesti ühiskonna- ja majandusteadlaste ning ekspertide koostatud analüüsis kõlavad hoiatused.

Inimarengu aruanne nimetab meie ohuna ühiskondlikku hangumist. Selles hangunud olekus välistatakse need muutused, mis ei lähe kokku valitsuse poliikaga. Välistatakse eksperdid, kes pakuvad kriisist väljumiseks teistsuguseid meetmeid. Selles hangumises välistatakse ühiskondlik dialoog kriisi ületamise teede üle.

Hangumise ohtu nimetas ka professor Marju Lauristin oma 70. juubeli/raamatuesitluse üritusel. Elegantses vihjes viimase aja moeürituse Ühtse Eesti ponnistustele ütles, Lauristin, et Eesti ei vaja mitte ühtsust vaid dialoogi.

Eestis on eesmärgiks võita kriis, kuid samas hoiduda kriisist õppimisest. Inimarengu aruanne väljendab muret meie nn eurojärgse perioodi arengu võimaluste ja majanduskasvu võimaluste üle. Inimarengu seisukohalt tähendab pikaaegse kõrge tööpuudusega leppimine sotsiaalse potentsiaali võimalikku hävingut.

Juba möödunud aasta Presidendi kärajatel kõlas hoiatus, et meie ees on oht, et kriisi hind kujuneb inimohvrites liiga kalliks. Silmas ei peetud otseselt suremust, vaid riigi jaoks kadunud aktiivseid inimesi. 2009. aasta inimarengu aruanne nimetab neid inimohvreid selgemalt: inimvara kadu. Need inimesed kaotatakse läbi töötuse, halva tervise, kvalifikatsiooni mittevastavuse majandusarengu vajadustele, heitumise või väljarände. Need inimkaotused pole paratamatud. Seda inimvara kadu on võimalik vähendada läbi avaliku sektori ja ettevõtjate sihikindla pingutuse, aga tänasel päeval me paraku näeme valitsusepoolset leigust, millega nenditakse, et 80 000 – 100 000 ilma tööta inimest järgneva kahe ja poole aasta jooksul on paratamatus, midagi pole teha.

Pange tähele inimarengu aruandes väljaöeldut: rahvusvahelisel tasandil on selgelt valdavaks saanud skeptitsism sellise neoliberaalse majanduspoliitika suhtes. Eestis on vastamata küsimus, miks ülemaailmne finantskriis, mille tagajärjed Eestis maksis kinni Rootsi maksumaksja, ähvardab Eestis kujuneda suure alglangusega ja pikaks, võib-olla isegi seitse aastat kestvaks kohalikuks depressiooniks, samal ajal kui maailmamajandus on suutnud pöörduda kasvule pärast üsna tagasihoidlikke kannatusi?
Ma usun, et see ekspertide poolt koostatud aruanne annab ühiskondlikule debatile, mis paneb kahtluse alla vaid ühe tõe olemasolu, siiski hoogu juurde.

laupäev, 24. aprill 2010

Inimesed, numbrid ja statistika



Postimees avaldas täna artikli, et ametlikult registreeritud töötus on hakanud alanema. Samas loos vihjatakse siiski ka sellele, et registreeritud töötuse näitajaid mõjutab paljuski ka see, et osa inimesi võetakse töötukassa arvestusest maha, ilma et nad endale uue töökoha leiaksid.

Mida see tähendab? Peale 9 kuulist töötust ei anna ametlik töötus muud midagi, kui haigekassa kindlustuse. Selle jaoks, et ametlikus arvestuses püsida, tuleb kord kuus end möllimas käia töötukassa esinduses. Linnas elades on see suhteliselt kerge, maalt tulles aga kulukas ja sõltuvalt ühistranspordi sõidugraafikust sageli terve päevateekond. Kui inimene enam töötukassasse ei ilmu, kustutatakse ta nn sanktsiooniga nimekirjast. See tähendab, et ta pole küll leidnud tööd, kuid pole enam ka ametlikult töötu.

Töötukassa andmetel kustutati 2009. aastal sanktsioonidega 26 663 töötut. Selle aasta jaanuaris 2692 inimest, veebruaris 2632 inimest ning märtsis 2820 inimest.

Nii saamegi info, et märtsis võttis end uue töötuna arvele küll 9722 inimest, kuid ametlik töötute arv kasvas vaid 99 tuhandelt veebruaris 101 tuhandele märtsis. Positiivne on see, et 3800 leidis töö, ligi tuhat kustutas end vabatahtlikult ja sajale jõudis kätte pensioniaeg. Kuid 2800 kadus niisama.

Statistikaameti juhtivstatistik Ülle Pettai on selgitanud, miks erineb statistikaameti ja Eurostati töötuse number nii suuresti töötukassa ametlikust statistikast.

Töötukassa registreeritud töötuse statistika aluseks on töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute register. Töötukassa andmed kajastavad ainult seal registreeritud töötuid. Registreeritud töötuse ja töötuse andmete peamine vahe tuleb sellest, et kõik töötud ei võta ennast Töötukassas arvele. Töötuse kiire kasvu perioodil on töötute registreerumise aktiivsus siiski järjest kasvanud. Aktiivselt registreeruvad need, kes äsja töötuks jäänud ja kel on õigus saada töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.

Samal ajal kui professor Marju Lauristin hoiatas, et hoogustunud on noorte väljaränne, kinnitavad ka statistikud, et töötukassa abita püüavad hakkama saada eelkõige noored (alla 25-aastased) töötud. Neist registreerub iga teine, samal ajal üle 50-aastastest töötutest võttis end arvele 78%.

Päris huvitav on ka Eurostatis toimuv. Kui möödunud aasta suvel sai Eesti tööpuudus kiirelt Euroopa Liidu kolme esimese hulka, siis nüüd on meid pandud koos Kreeka, Itaalia ja Rumeeniaga erandite hulka. Tavapärastes oludes olevate liikmesriikide kohta avaldab Eurostat kuulist harmoniseeritud töötuse statistikat üks kuu pärast kuu lõppu, meie kohta koos Kreeka, Itaalia ja Rumeeniaga tehakse aga erand, nii on meie andmed asendatud Eurostati andmebaasis kvartalikeskmistega. Eurostat jätkab Eesti kohta kuuliste andmete avaldamist siis, kui on oma arvutusmetoodikat täiustanud niivõrd, et see garanteerib usaldusväärsemad tulemused.

Sattusin eile Vikerraadios kuulama peaminister Ansipi personaaltundi, kus ta tööpuuduse numbreid nimetas tõsiteaduseks. Tõsiteadus või mitte, numbrite taga võiks siiski inimesi ka näha.

esmaspäev, 19. aprill 2010

Keskerakonna välireklaam


Palju elevust tekitanud Keskerakonna välireklaam tööpuuduse teemal vajab mitmes osas selgitusi. Ühe plakatiga ei räägi ju kogu juttu ära. Küll aga tekitab plakat äravust ja huvi ning seeläbi toob mureteema enam tähelepanu alla.

Esiteks plakati sõnum - Riigikogus tööpuuduse arutelul 16. veebruaril (samal päeval kui Lauluväljakul kogunes silmapiirini ulatuv töötute järjekord), jättis Mart Laari kõne õõnsa mulje just sellepärast, et 2009. aasta EP kampaanias proovis Laar olla Liivimaa suurim töökohtade looja ja lubas telereklaamis luua 50 000 uut töökohta. Selle asemel kasvas 2009. aastal tööpuudus ja ametlike töötute arv kasvas jaanuari 38 tuhandelt detsembriks 87 tuhandele vt Töötukassa). 2010 aastal asus Laar propagandat tegema 30 000 uue töökoha lubadusega, aga selleks ühtegi tegelikku sammu ei astunud.

Andrus Ansip aga peaministrina on rahul sellega, et majandusprognoos lubab 80 000 inimese töötuks jäämist aastateks. Paratamatus?!
Ma arvan, et ei ole. Pole eestlased halvemad kui teised eurooplased, orjarahva aeg peaks möödas olema.

Lisan siia foto käimasolevast Briti kampaaniast, kus opositsioon pole istuva peaministriga rahul. Muuhulgas tehakse Gordon Browni nägu kasutades etteheiteid, et ta kahekordistas vaesematele maksukoormust, lasi ennetähtaegselt tänavatele 80 000 kriminaali, suurendas ebavõrdsust ning on põhjustanud rekordilise noorte tööpuuduse.
Ah, ma tean, mida Ansipi andunud pooldajad ütlevad -- see, mis on lubatud pika demokraatiga Ühendkuningriigis, ei ole lubatud meile. Aga kui faktid on tõesed, miks mitte?

neljapäev, 15. aprill 2010

Töökohtade loomise seadus

Rahandusministeerium tutvustas üleeile oma prognoose, mille kohaselt jääb tööpuudus Eestis aastateks kõrgeks. Kui märtsis ületas ametlik töötute arv 100 000 piiri, siis käesoleva aasta keskmiseks prognoosib rahandusministeerium veelgi kõrgemat töötust. Järgmise aasta töötust nähakse 2009. aasta detsembri tasemel ning aastal 2012 on tööpuudus sama kõrge, kui ta oli möödunud aasta oktoobris.

Tänase valitsuse tegevustempode juures jääb järgmiseks 30 kuuks ligi 100 000 inimest endiselt töötuks.

Keskerakond algatas töökohtade loomise seaduse, mis nelja meetme abil ergutab töökohtade loomet alates keerukaid tooteid eksportivast sektorist kuni sotsiaalsete töökohtadeni.

Töökohtade loomise eelnõu tagab Eesti Arengufondile iga-aastaselt riigieelarve mahust sõltuva summa, mille abil saab Arengufond toetada ettevõtjaid, kes loovad kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid ja ekspordile suunatud töökohti. Seni on Arengufondi arvelt tehtud lõikeid olukorras, kus nende abi on tegelikult kõige enam vaja, möödunud aastal eelarve tasakaalu saavutamiseks müüdi tagatiseks olnud Telekomi aktsiad. Uus pikemaajaline tagatis Aregufondile annab neile ja Eesti ettevõtjatele vajaliku kindluse tuleviku osas ja laseb teha pikemaid plaane selleks, et orienteerida end odavalt ja lihtsalt toodangult ümber keerulisema ja hinnalisema suunas.

Teiseks, eelnõu pakub sotsiaalmaksu soodustust aasta jooksul neile tööandjatele, kes värbavad enam kui kuus kuud töötuna arvel olnud inimese. Sotsiaalmaksu selliste töölevõetute eest tasuks tööandja asemel riik. Sotsiaalmaks on tegelikult just see maks, mis kasvatab Eesti tööjõu hinda, seepärast on oluline just selles osas pakkuda tööandjatele kiirelt mõjuvat leevendust. Täna maksab riik töötu eest vaid ravikindlustusosa 13%, tööle rakendumisel maksaks ka pensioniosa 20%, aga mitte suurema summa kui kahe miinimumpalga eest. Sellest saaks lisavahendeid nii pensionikassa, haigekassa, laekuks tulumaks.

Kolmandaks, eelnõu lõpetab olukorra, kus avaliku töö eest raha saades kaotab töötu toimetulekutoetuse raha. Töökohtade loomise seaduse eelnõu jätab avaliku töö eest saadavad tulud toimetulekutoetuse arvestamisel välja. Lisaks laiendatakse eelnõuga töötu õigust osaleda avalikus töös senilubatust suuremas mahus. Kui seni võis avalikku tööd teha kuni 50 tundi kuus, siis nüüd tõstetakse lubatav piir 80 tunnini kuus. Avalikus töös suuremas mahus osalemine võimaldaks töötul teenida enam lisaraha ning jätab talle samas piisavalt vaba aega töö otsimiseks.

Neljandaks, kõrge tööpuuduse ajal paneb eelnõu ka riigile kohustuse luua sotsiaalseid töökohti vajalikes sektorites.

Meie töökohtade loomise seadus pakub kiireid lahendusi. Olukorras, kus tööpuudus on nii kõrge, ei saa inimeste aktiivsena hoidmisel loota ainult linnade-valdade eelarvetele ning eurorahadele. Luues töökohti tagatakse ka eelarve laekumised, mis aga põhiline - ei kaotata inimesi. Sest iga tööd otsinud inimene teab - kui lootusetus peale tuleb, siis pole enam usku riiki. Seega on töökohad nii eelarve tasakaalu kui riigi kestmajäämise seisukohalt esmatähtsad. Ja aega oodata, kuni iseenesest paremaks läheb vähemalt sajal tuhandel inimesel ei ole.

pühapäev, 11. aprill 2010

Kevadine suurvesi

iga vesi jõuab ükskord jõkke
ta selleks ületab kõik tõkked
kuid varsti ojja tahab tagasi
ta oma koju tahab tagasi


Tartus on Emajõgi triiki vett täis. Ilus ja samas natuke veel ning ilust saaks suur kahju. Paljud, kes Emajõe ääres jalutavad, ei tea vast seda, et kalda kindlustustööd olid üks osa 1930ndate suure majanduskriisi aegsest hädaabitööst. Toona aitas riik töö kaotanud inimesi, andes neile just kriisiajaks tööd.

Postimees kirjutas 20.augustil 1932, et Tartu valmistab talveks hädaabitöid. Selleks kulub 250.000 kr. Siis leiaks tööd 6 kuu kestel 600 meest ja 500 naist.

Ajaleht Postimees kirjutab 2. augustil 1933, et Vabadus- ja Kivisilla vahelise kalda kindlustustööd jätkuvad. Praegu käib töö kaldamüüri vundamendi ehitamiseks V.-Põik tänavast Vabadussilla poole. Tänavu kavatsetakse kaldamüüri vundamenti ehitada 100 jooksvat mtr. Vundamendi müür tehakse maakividest, kusjuures sidumismaterjalina tarvitatakse tsementi. Kive vundamendi jaoks saadakse Emajõest, osa tuleb aga juurde vedada. Vundamendi müüri tegemist hõlbustab tänavune madal veeseis.

Ajaleht Postimees kirjutas 26. märtsil 1935, et Emajõe kalda kindlustamistööd lõpetati. Linna hädaabitöid korraldava komisjoni otsuse kohaselt on linnavalitsus otsustanud hädaabitööde korras teostatavad Emajõe pahema kalda kindlustustööd ajutiselt lõpetada. Tööde katkestamise tingib krediidi vähesus, mis ei võimalda tööd enam endises suunas jätkata, sest praegune ilmastik ei ole soodne töödele vajaliku lõpukuju andmiseks.








kolmapäev, 7. aprill 2010

Ansipi monoloogid

Ma mäletan vanast ajast, et meie peaminister pole võimeline dialoogiks, vaid ainult monoloogiks. Tegelikult ta isegi ei kuula vastaskõnelejat. Ilmselt seetõttu siis hindab ta ka kõiki sotsiaalteadlasi, kes talle sobivat juttu ei esita, valetajateks.

Minu tähelepanu pälvis Ansipi väide, et Eesti ei ole Euroopa Liidus üks kõige ebavõrdsema tulude jaotusega riik. Tema väidet toetab statistika ja Gini indeks.

Kuid Gini indeks ja Eurostati tulukvintiilid näitavad erinevate indiviidide tulurühmade sissetulekuid. Eestis on aga peale kasumimaksu kaotamist tulu nihkunud äriühingute tasandile, kus seda tulumaksuga ei maksustata. Ehk siis tulu teenitakse ettevõtjana, aga aktsiatuludest ja juriidiliste teenuste tuludest soetatud vara, näiteks autod ja majad, kasutatakse kui indiviidid. Seega on suuretululised ehk Gini indeksi mõttes olulised inimesed Eestis läinud üldse Gini indeksi analüüsist välja. Hea näide on perearstid, kelle keskmine palk olevat 6500 kui ettevõtjatena kasutavad nad kordades suuremaid vahendeid. See ongi statistikas omakorda toonud kaasa statistilise tulude võrdsustamise. See tulumaksuga manipuleerimise võimalus näitab, missugust negatiivset rolli ettevõtte kasumimaksu puudumine mängib.

Aga ma olin naiivne, kui arvasin, et Riigikogu infotunnis peaministrilt mingi sisulise vastuse saan. Ta on sisust ammu loobunud ja räägib loosungite keeles kus Eesti on ikka „Euroopa edurinnas kui mitte lausa parim“.

Lisan päev hiljem, 8.aprillil Riigikogu esinenud TÜ professor Dagmar Kutsari tsitaadi: Sellest ühiskonna muutumisest ebavõrdsuse mõttes on eraldi kirjutatud hiljaaegu esitletud raportis "Vaesus Eestis". See on koostatud Euroopa vaesusaasta raames (olgu öeldud, et 2010 on Euroopa vaesusaasta, nii et õigel ajal arutame asja). Sellest raportist tuli välja see, elu läks kõikidel täiesti olulisel määral paremaks, ainult et ebavõrdsus süvenes. Nii et erinevad tulugrupid võitsid sellest majanduskasvust erineval moel. Siin arvatavasti on ikkagi tõesti konks selles samas liberaalses majanduspoliitikas.

pühapäev, 4. aprill 2010

Rõõmus pühapäev


Kristlaste jaoks on ülestõusmispühad aasta suurim püha: ilma Kristuse surnust ülestõusmiseta poleks ju kõike muudki.

Kuid miks siis selline püha on rahva meeles ikka eelkõige seotud munade värvimise ja koksimisega? See pole muidugi mingi Eesti eripära, vanas Euroopas on mindud lihtsalt pika sammuga šokolaadimunade kinkimise teed.

Põhjus on aga väga lihtne. Koos rõõmsa pühapäevaga lõppeb ka vastlapäevast alguse saanud paast. Eriti range paastuaeg on suur nädal enne suurt reedet. Ajalooliselt kuulusid siis ka munad nende toitude hulka, mida ei söödud. Kanad aga munesid ikka ja kogunenud varudega tuli midagi ette võtta. Nii saidki need munad kirju-mirju kuue ja pühapäevasele pidulauale.

neljapäev, 1. aprill 2010

Keskerakonna ja Ühtse Eesti koostöölepe


Eile õhtul Tallinnas toimunud Eesti Keskerakonna juhatuse erakorralisel koosolekul võeti vastu otsus teha ametlik koostööettepanek loomisel olevale erakonnale Ühtne Eesti.


Keskerakonna ja Ühtse Eesti eestvedajate vahel on toimunud ka esialgsed konsultatsioonid, mille tulemusel Keskerakond usub, et erakondade ühisosa on piisavalt suur.Hetkel Hiinas viibiv Keskerakonna esimees Edgar Savisaar näeb, et mitmed Ühtse Eesti hoiakud on sarnased Keskerakonna seisukohtadele.


“Olgem ausad, tegelikult võitleme me mõlemad paremerakondade Reformierakonna ja IRL populismi vastu. Me tunneme tõsist muret Eesti juhtkonna stagneerumise pärast ning selle pärast valutab südant ka Ojasoo,” ütles Savisaar.


Ühtse Eesti eestvedaja Tiit Ojasoo sõnul on vale arvamus, et Ühtse Eesti eesmärgiks on vastanduda kõigele ja kõigile. “Me oleme valmis arutama koostööd kõigi Eesti erakondadega, kuid kindlasti asume me täna pigem opositsioonijõudude poolel. Kuidas läbi rääkida valitsuserakondade esindajatega, kes tulevad meie etendustele ja lärmavad saalist: “Mis teil öelda on?” Ma küsiks – mis neil öelda on?” ütles Ojasoo.


Ojasoo sõnul seisneb Reformierakonna ja IRLi nõrkus selles, et nad on liialt veendunud, et vaid neil on õigus ja kõik teised eksivad.


“Alati tuleb kasuks ka teise poole seisukohad ära kuulata. Valmidus arvestada teistega on osa euroopalikust poliitilisest kultuurist. Keskerakonnaga on lihtsam läbi rääkida, kui tänaste valitsuserakondadega. Valitsuserakondlased muretsevad pigem selle pärast, kuidas jääda peale valimisi võimule, kui sellepärast, mis oleks hea Eestile,” ütles Ojasoo.


Keskerakond ja Ühtne Eesti kavandavad konsultatsioonide jätkamist, kuid mitte enne Ühtse Eesti suurkogu. Pooled on seisukohal, et detailsemalt saab arutada võimaliku koostöölepingu sisu peale seda, kui erakond on ametlikult asutatud.

Keskerakonna pressiteade 1. aprill. 2010