reede, 26. juuni 2009

7 asja, mida suvel tegema peab


Suvel peab...

Unustama mõneks päevaks töömõtted


Korjama tulipunaseid lõhnavaid ning suussulavaid metsmaasikaid


Ujuma pehme veega rabajärves


Grillima vastse kuuste toorvorsti lambasooles


Käima suveetendusel ja välikontserdil, sest kultuurielamused eristavad hiljem ühte suve teisest


Mõnulema päikesekiirtes ja mõtlema, et küll on hea


Kuulama laineloksu, talletama suvelõhnu ja suvehääli, sest see aitab pimeda aja üle elada.

esmaspäev, 22. juuni 2009

Vahekokkuvõte


Riigikogu liikmeid seatakse erinevatesse pingeridadesse. Nii saab teada, et meedialemmik on IRLi fraktsioon ja enim sõna saab Riigikogu saalis Ene Ergma. Aga et tegemist on siiski minu blogiga, annan teada, et ka mina olen sel kevadhooajal olnud kõnepidajate esikümnes. Pole paha, sest peale aasta alguses Riigikaitsekomisjoni aseesimehe kohalt lahkumist kuni viimase istungipäevani, mil minust sai Keskerakonna fraktsiooni esimees, olin ju tavaline lihtliige.

Siiski ei hakka end ehtima backbencheri tagasihoidliku kuuega, sest tegelikult kaitsesin sel kevadel kahte olulist eelnõu – astmelist tulumaksu ehk kõrgema 33 protsendilise tulumaksuastme sisseviimist tulule, mis ületab kuus 25 000 krooni ning riigiettevõtete juhtide palkadele ülempiiri seadmist, et need jääks alla 90 000 krooni kuus.

Tooni kogu kevadele andsid siiski eeskätt valitsuse vead. Kevadistungid möödusid suuresti möödunud aasta otsuste parandamise tähe all. Valitsus võttis alles eelmise aasta detsembris vastu Töölepinguseaduse ning 2009. aasta eelarve. Mõlemad on tänaseks parandatud, eelarvet lausa kaks korda. Ning aina kõvemini kõlavad Toompea lossi kuluaarid sellest, et kolmandale parandusele kogunetakse juba kesk suve.

Statistika viitab ka sellele, et suurimad kõnetoolis olijad – Taavi Rõivas ja Jürgen Ligi (enne rahandusministriks minekut) just eelarvekärpeid kaitsesid. Kolme hulka mahtus ka Väino Linde, kes Põhiseaduskomisjoni esimehena sel kevadel parandas Urmas Reinsalu praaki. Kui Reinsalul oli õnnestunud ülikonnanööbi külge sebrakostüüm õmmelda ehk susserdada soolise võrdõiguslikkuse seadusega nii, et president selle välja kuulutamata jättis, pidi Linde asja korrigeerima ja ise saalis kohalike omavalitsuste valimise seadust kaitsma asuma. Nii sai ta kevadhooaja kolmandaks kõnemeheks.

Sõnavõttude pingerida juhtisid aga Ene Ergma, Kristiina Ojuland ning Jüri Ratas – ilma juhataja antud sõnata ei saa ju keegi alustada ei küsimust, vastust ega kõnet.

Kõik riigikogulaste esinemised ajakirjanduses on samuti kokku loetud. Selle põhjal selgub, et IRLi fraktsioon oma 19 liikmega on saanud 5260 mainimist. Järgneb reformistide fraktsioon 4082, keskfraktsioon 3223, sotsid 2523, rahvaliitlased 1723 ning rohelised 997. Ilmselt on isamaalaste menu üheks põhjuseks tõsiasi, et nende erakonna esimees on Riigikogus, samas kui teiste suurimate erakondade esimehed sellesse statistikasse oma panust ei anna. Kõige rohkem kajastust leidnud riigikogulane ongi Mart Laar 1858 looga, napim kajastus kuulub ühele suurima fraktsiooni tagasihoidlikule liikmele 11 tabamusega poole aasta jooksul.

Ringsõitude kohta statistikat ei tehta, aga olen enam kui kindel, et seda juhib Jüri Ratas, kes on kahe Riigikogu aseesimeheks oldud aastaga külastanud enamikke Eesti omavalitsusi. Olen püüdnud minagi Toompea mäelt võimalikult tihti alla saada. Enamasti siis Pärnumaale, aga sel aastal on käidud ka Saaremaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa, Tartumaa ning Raplamaa omavalitsustes ning mitmetes toredates koolides.

Väike kommentaar ka fotole: mõni päev on olnud Riigikogus selline, et nutt tuleb peale. Mõni teine seevastu on päris optimistlik. Sageli on seis aga selline, et ei tea, kas nutta või naerda. Ühel sellisel õhtusel istungil olengi tabanud oma kaks head kolleegi Ain Seppiku ja Aivar Riisalu.

pühapäev, 14. juuni 2009

Pilt, mis jutustab terve loo


Täna jõudis mu postkasti juunikuu GEO ajakirjanumber (minu teada eestikeelset kodulehte tal pole). Väga lahe lugemine ja kena vaatamine. Pildid on esmaklassilised, ainult et eestimaist materjali pole läbi aastakäigu küll veel silmanud.

Mulle jäi selles numbris eriti silma Lana Šlezicsi pilt Afganistani koolitüdrukutest. Fotograaf oli Afganistanis kaks aastat alates märtsist 2004. Septembris 2007 avaldas ta selle perioodi fotodest raamatu „Forsaken”. Paljud pildid on ka Lana kodulehel koos seletava tekstiga. Mõjus foto on levinuima enesetapuviisi ehk enda põlemapanemise ellujääjast või kooliteel tüdrukutest, mille seletav tekst ütleb, et 95 protsenti afgaani naistest on kirjaoskamatud. On ka foto 9. oktoobri 2004 valimistest, mil esimest korda said naised valimisõiguse.

Sel nädalal andis Eesti parlament mandaadi ühe kompanii saatmiseks Afganistani 20. augustil toimuvaid presidendivalimisi turvama. Neid fotosid vaadates saab ehk see otsus veidi selgemaks.

reede, 12. juuni 2009

Gucci rihmad või koolilõunad


See nädal Riigikogus on olnud väga raske nädal. Mida õhemaks me riik jääb, seda vähem on valikuid ja iga valik neist puudutab kedagi valusalt.

Imelikul kombel on põhiaur läinud 3,4 miljardilise negatiivse lisaeelarve arutamiseks. Imelik sellepärast, et kuskil on koalitsioonil ka paber 6,5 miljardi kokkuhoiuks, aga seda opositsioon näinud pole ja seega ka arutada ei saa.

3,4 miljardi puhul on aga tormilisi vaidlusi niigi. Üks mind vaevavaid küsimusi on, et miks Riigikogu enamus arvab heaks seista vaid endasuguste eest. Tormiliselt kaitstakse riigiettevõtete juhtide õigust saada sissetulekut üle 90 000 krooni kuus ning tühiseks peetakse hinnatõusu, mille toob endaga kaasa käibemaksu kasvatamine ning järjekordne kütuseaktsiiside kergitamine. Samas astmelist tulumaksu, mis tõstaks 26 000 krooni kuus teeniva inimese maksukoormat vaid 120 krooni kuus, peetakse röövimiseks.

Vastas kaalukausil on pooled Eestis tööd omavatest inimestest, kes saavad palka alla 9000 krooni. Ka nemad on oma pere toitjad, kes sooviks saata lapse ülikooli ning maksta korralikult talvised küttearved. Ja teevadki seda, aga peale tasuta kõrghariduskohtade kärpimist, tudengite stipendiumide vähendamist ning ellukalliduse tõusule viivat uut kaudsete maksude hüpet, on see kordades raskem.

Lisaks veel ligi 100 000 inimest kellel pole tööd. 67 000 neist on ametlikult töötud ja saavad mingisugust toetust, ülejäänutel pole tööd ega ka ametlikku staatust. Nad on lihtsalt statistikast maha tõmmatud kui heitunud. Need inimesed olid alles äsja oma pere toitjad ja lapsevanemad on nad edasi ka peale töö kaotamist. Parim, mis riik neile pakkuda oskab on sotsiaalministeeriumi tuur, kus õpetatakse koostama CV-d, mis praeguses seisus suure tõenäosusega sahtlisse saadetakse. Mitmed kooliõpetajad on mulle rääkinud, et soe tasuta koolilõuna on paljudele lastele ainus korralik söögikord päevas. Soe koolilõuna on muide 120 tuhande põhikoolilapse seisukohast oluline ka tervise tagatisena. Pole ühtegi last, kel ei läheks pika koolipäeva jooksul kõht tühjaks ning tervislikum on seda täita sooja toidu kui saiakestega. Tänaste kärbetega võetakse maha omavalitsustele ettenähtud koolilõunatoetus. Kas see teema täidab meediat? Ei. Minnakse tudengite ja õppejõudude kallale. Ise räägime teadusest kui uue tõusu algest.

Mure 30 000 teenivate inimeste toimetuleku pärast on täiesti vaigistanud igasuguse mure nende pärast, kes teenivad näiteks alla 10 000 või ei teeni üldse midagi. Gucci-rihmad tõmbuvad koomale tõrksalt, samas kui kotletid koolitoidust kaovad ülima sujuvusega. Mida drastilisemaks lähevad lõiked, seda vähem lastakse Riigikogul üldse midagi öelda. Kuid piibellikke ütlusi modifitseerides – kes elab teerulli järgi, ka sureb selle läbi.

esmaspäev, 8. juuni 2009

Keskerakonna ettepanekud läksid läbi

Tänasel Riigikogu rahanduskomisjoni istungil arutati taas kord teist negatiivset riigieelarvet. Sellele oli esitatud kokku 59 parandusettepanekut. Keskerakonna ettepanekutest said komisjoni toetuse 14, häältega 6:5. Meid toetasid sotsid, rahvaliit ja rohelised. Vastu IRL ja Reformierakond.

Meie parandusettepanekutega taastati tudengite õppetoetused, doktorantuuriskeem, matusetoetused. Eraldised kohalikele omavalitsustele koolilõuna, hariduskulude ning teiste seadustega linnadele ja valdadele pandud ülesannete täitmiseks. Alles jääb ka õppelaenu intressi kompenseerimine noortele, kui nad on asunud õpetajana tööle või riigiametisse. Suutsime säilitada ka riikliku koolitustellimuse, et tarkadel gümnaasiumilõpetajatel, kel peatselt ees lõpuaktused, säiliks võimalus saada oma ülikooliharidus Eesti riigi poolt tasuta.

Katteallikana näeme vanemahüvitise tänase ligi 30 000 kroonise ülempiiri alandamist neile, kes veel seda hüvitist ei saa. Meie nägemuses jääb ülempiiriks 15 000 krooni kuus, seega säilivad emade-isade vahel ka edaspidi ligi neljakordsed käärid.

Sel aastal toimus eelarves vanemahüvitise kulude kasv 495,93 mln krooni võrreldes 2008. aastaga ja seda mõjutas väga tugevalt just ülempiiri tõus 25 tuhandelt kroonilt 30 tuhande kroonini kuus.


Vanemahüvitise lae vähendamisega võidavad tuhanded kooliõpilased, kellele jääb alles koolitoit ning võimalus elada õpilaskodus. Samuti võidavad üliõpilased ja doktorandid, kelle õppetoetusi ei vähendata ning kelle õppelaenu tagasimaksmist riik jätkab. Samuti ei vähendata riiklikku koolitustellimust.

reede, 5. juuni 2009

Trahv haiguse eest


Ühiskonna huvi ei peaks olema haigete inimeste iga hinna eest töölesundimine. Sel juhul muutub haigeksjäämine sisuliselt trahvitavaks.

Kuid just seda on vähemusvalitsus kolmandat korda tegemas.
Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit esitasid täna lisaettepanekud negatiivsele lisaeelarvele. Lisaks varasemale tasuta üliõpilaskohtade vähendamisele ning tudengitoetuste kärpimisele tullakse nüüd välja haiguse tõttu koju jäänud või haiget last hooldama jäänud inimese haigushüvitiste nudimisega.

Keskerakond on kahel korral olnud kokkuhoiu vastu, mis toimub inimeste tervise arvel ja kaks ei jää kolmandata.

Esimene kord oli 2009. aasta eelarvet koostades kui valitsus tõstis käibemaksu ravimitele ning meditsiinitehnikale, mis pani lisakoormuse haigekassale.

Teine kord veebruarikuise esimese lisaeelarvega, mida Riigikogus ei olnud võimalik parandada, sest see seoti valitsuse usaldushääletusega. Meie meelest see valitsus usaldust ei väärinud.

Toona otsustati kabinetivaikuses muuta Ravikindlustuse seadust selliselt, et 1.-3 haiguspäev jääb haiguse korral töötaja omavastutuse osaks ja 4.-8. päev maksab tööandja 80% isiku palgast. Seni maksis haigekassa haigushüvitist alates teisest päevast, nüüd siis alles üheksandast.
Lisaks muudeti ka tulumaksuseadust, palgatuluna maksustatavate väljamaksete loetellu lisati tööandja makstav haigushüvitis. Kokku hoiti juba veebruaris seega muudatustega haiguspäevade hüvitamisel ja haigekassa muude kulude vähenduse läbi 925 miljonit krooni.

Eriti pentsiku vormi võtab nüüd üleeile Mart Laari poolt Riigikogus peetud kõne, kus ta lisaeelarve esimesel lugemisel manitses: „Mina tean, et praegusel hetkel on esimesel lugemisel eelnõu, mille on esitanud lugupeetud rahandusminister Ivari Padar ja kus neid õudusi, jubedusi ja kohutavusi, mida me siin kuulsime ühest sõnavõtust, ühtegi sees ei ole. Võib-olla valgustkartvad jõud tahavad sinna midagi sisse kirjutada, kuid esialgu ma soovitaksin tegeleda selle eelnõuga, mis täna meie ees on.”

Päris tabavalt iseloomustas täna avalikuks tulnud parandusettepanekuid ja seda esitanud seltskonda.

kolmapäev, 3. juuni 2009

Kas 90 000 palk pole motiveeriv?

Paar kuud tagasi, märtsi lõpus avaldasid Rootsi valitsuse liikmed päevalehes Dagens Nyheter programmartikli, milles teatasid, et riik keelab edaspidi riigifirmades tippjuhtide boonused. Alles jääb põhipalk kindlas suuruses. Ja lisaks riigifirmadele nõuti seda ka riigiosalusega firmades, näiteks TeliaSoneras, kus Rootsi riigile kuulub 37,3% osalusest- aktsiatest, see õnnestus. Sarnase initsiatiiviga on USA president Barack Obama ja Föderaalreserv alustanud USA pangandussektori tasude kontrolli all hoidmist. Ning see puudutab mitte ainult neid panku, kes on saanud riigi poolt toetust. Seega on tegemist laiema trendiga, mis majanduslanguse korral tagab, et omapoolse sammu astuvad ka tippjuhid.

Ka Eestis kinnitas Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi, et üheski riigifirmas ei tohiks maksta praeguses olukorras palka, mis ületab miljon krooni aastas.

Ometi hääletasid reformistid, IRL ja rohelised maha eelnõu, mis oleks Eesti riigile kuuluvate äriettevõtete ja sihtasutuste juhtide palkadele seadnud ülempiiri 90 000 krooni kuus. See on samas suurusjärgus Eesti kõrgeima ametikandja ehk presidendi ametipalgaga, sellele jäävad kaugelt alla nii peaministri kui rahandusministri tasud.


Valik oli lihtne ja võiks öelda, et ideoloogiline. Kas suure kärpimise ajal peavad oma osa andma ka tippjuhid või piisab lihtsalt palgafondi koomaletõmbamisest, mis mõnel juhul tähendab töökaotust sadadele tavatöötajatele. Riik saab olla hea omanik, ehk aitas antud arutelu vähemalt nõukogude mõtteid õigele teele seada.

teisipäev, 2. juuni 2009

Hämmastav: kaine Tarand!

Don’t get into a pissing match with a skunk!” hoiatab anglosakside vanasõna. Ehk ligilähedases eestinduses - skunksile pole mõtet haisvas asjas konkurentsi pakkuda. Emotsionaalse inimesena ma seda ütlust ei kuulanud ja visuaalsed tagajärjed on päral. Mina ja üksikkandidaat Tarand Postimehe fotol mikrofoni pärast heitlemas, seda Keskerakonna üritusel, mida partisankandidaat kaaperdada üritas.

Üsna samas stiilis käitus ta ka mai hakul politoloogide korraldatud Tartu debatil, kus teda samuti teadaolevalt üsna jõuga eemale tuli peletada. Kandidaadi odöör ulatus tookord meetriteni. Samasuguse lõhnakõnega esines ta Rakvere debatil ja kõigile osalejatele tuli meelde, mis põhjustel tuli tal välisministeeriumi valgest majast lahkuda. See oli ka kontekst, mille põhjal eeldasin, et võõral üritusel nii väljakutsuvalt käituv külaline saab olla vaid tsüklis. Sedapuhku eksisin. Minu vabandused Indreku ees. Ta on viimastel päevadel tõesti pingutanud.