neljapäev, 7. mai 2009

Pärnumaa koolides, rääkisime...


Täna käisin Eesti NATO Ühinguga Pärnumaa koolides. Audru Keskkoolis on gümnaasiumitasemel eraldi riigikaitseharu ja seetõttu ka laialt teada huvi kaitsepoliitika teemade suunal. Pärnu Vene Gümnaasium sai aga valitud tänu sellele, et viimasel ajal on uuringud näidanud mitte-eestlaste jätkuvat umbusku riigikaitse teemadel.

Pärnus oli meiega kaasas ka kolonel Kesa, kes õpilastele väga haaravalt oma teenistusest NATO Treeningmissiooni asejuhina Iraagis kõneles.

Mõnes mõttes oli seekordsel riigikaitselisel arutelul ka läbi juhuse päevakajaline ajastus. Juba olid õpilased kuulnud kaitseminister Aaviksoo avaldusest, et kui riigikaitse pealt hakatakse ülemäära kokku hoidma, siis see eelarvekärbe tähendaks, et tänavu juulis ja oktoobris ajateenistust alustama pidavad enam kui 2000 noormeest ei peaks tegelikult ajateenistusse ilmuma. „See tähendaks nii ajateenistuse kui ka reservõppekogunemiste ärajäämist" ütles Aaviksoo avalikkusele. Õpilased aga küsisid meilt, miks me üldse kaitseteemadel arutame, kui nende soovile ajateenistusse minna vastatakse, et neid polegi vaja.
Loodetavasti ei toimu kaitse-eelarve kärbe siiski ajateenistuse kaotamise hinnaga. See oleks liiga lühinägelik. Audru Keskkoolis viisin läbi ka improviseeritud hääletuse ja tulemuseks oli ülekaalukas ajateenistuse toetajate võit.

2 kommentaari:

Gerd Tarand ütles ...

Kusjuures. Need arvamused ajateenistuse kohta satuvad vahel väga erinevad. Olen ise paljudes koolides ja teistel noorteüritustel osalenud ning saanud enamasti seda küsimust puudutades vastupidise tulemuse (mitte alati). Miskine näitab, et see tuleneb ka suuresti hetkeemotsioonist ning eelnenud programmist.

Norbert ütles ...

ma usun, et suhtumine ajateenistusse noorte seas koolis tuleneb 90% ulatuses riigikaitse õpetaja lahedusest, pädevusest, eeskujulikkusest.

Nt. minu mõneaastataguses klassis muutus suhtumine ajateenistusse ideaalilähedaseks, tänu toonasele ltn Harri Lahtheina antud tundidele.