neljapäev, 30. aprill 2009

Volber Tartus


Kuulates üleriigilisi uudiseid, mis annavad ülevaate volbriöö ootusest/kartusest põhjustatud alkoholimüügi piirangutest Harjumaal ja Pärnus, jääb volbrist mulje kui jaanipäeva kehvemast versioonist. Tartu on väga erinev, tudengite nägu. Mitte ainult tudengipäevadega seoses, sest volbriööle annavad oma ilme akadeemilised organisatsioonid.

Minu esimene volber rebasena jääb juba kolmeteistkümne kevade taha. Veetsin kogu öö konvendiruumes, aga see oli väga meeleolukas. Nii nagu mitmedki järgnevad volbriööd. Täna käisin akadeemiliste organisatsioonide rongkäiku pealt vaatamas, fotol on amicad. Rongkäigu traditsiooniline kulgemisrada on Vanemuise tänav, Raekoja plats, ülikooli peahoone ja Toomemägi.

Päike paistis, ühe toreda organisatsiooni rebane kinkis pealtvaatajatele nartsisse ja kostus vanu tuttavaid korporantide laule. Tartu on ikka tore! Eriti volbri ajal.

kolmapäev, 29. aprill 2009

valitsusremont

Värske uudis, et Andrus Ansip peab Jüri Pihliga kõnelust rahandusministri väljavahetamiseks (allikaks Aktuaalne Kaamera), võib olla ühelt poolt surve sotside vaigistamiseks. Teisalt aga sotside endi soov oma tõsiseltvõetavust suurendada.

Eks Ivari Padar, kes täna Foorumis taaskordsetest kärbetest räägib, annab kindlasti täpsemaid selgitusi. Kuid juba nädalapäevi räägitakse kuluaarides, et Jüri Pihl ise soovib rahandusministriks saada. See on teel peaministriks tõhusam koht.

Mul on tunne, et olen oma blogi lugejaid veidi alt vedanud. Sest vaikus siin ei tähenda sugugi seda, et elu on vaikseks muutunud. Pigem vastupidi. Toimub palju.

Olen arvamust avaldanud pressiavaldustes valitsuse järjekordse eelarvemadina kohta ja avaldanud arvamust aktuaalse kaamera poolt tellitud küsitlustulemuste suhtes, mis diagnoosisid Reformierakonna kiiret populaarsuskaotust.

Mõlema teema puhul on ühisosaks Reformierakonna soovimatus üldse midagi teha. Endal neil igasugune plaan majanduslanguse pidurdamiseks puudub, põhienergia kulub aga teiste initsiatiivi pidurdamisele. Põhjendused mitte midagi tegemiseks muutuvad ka aina jaburamaks.

Nimelt on reformistid otsustanud, et suurema sissetulekuga inimestel on suur soov riiki petta. Nii kinnitas Jürgen Ligi rahanduskomisjonis, et kui kehtestada kõrgem tulumaksuaste tulule, mis ületab 25 000 krooni kuus, aga jätta erisoodustusmaks muutmata, hakatakse petma. Sama teemat kordab reformistide peasekretär Michal, kelle arvates tähendaks astmeline tulumaks seda, et riik korjaks inimestelt raha, mis omakorda suurendaks töötust, ettevõtlikud nihverdaksid maksudeks kõrvale või vahetaks üldse riiki.

Selline väide on näitlik õppematerjal Reformierakonna demagoogia osas. Töötust ei suurenda mitte kõrgem maksuaste kõige jõukamatele, vaid valimatu kärpimine näiteks eurorahade kasutamisele võtmise arvelt. Ettevõtlikke inimesi maksupettuste plaanis süüdistada näitab vaid suhtumist oma baastoetajatesse. Hirmutades lahkumisega tuleb mõelda, mis on hoidnud Soome, kus kõrgem maksuaste on 50,5% tühjaksjooksmast. Sama probleemi pole ka Rootsil maksuastmega 56,6%, suurel majandusmaal Saksamaal 47,5 % tasemega või meiega võrreldavates mõõtmetes ja eurotsooni kuuluval Sloveenial 41% kõrgema tulumaksutasemega.

Tundub, et ka seekordse eelarvekärpe puhul toimib sissejuurdunud mudel: sotsid esitavad meedias enda programmi, kuid lõpuks võetakse nende endi häälte toel vastu 180 kraadi vastupidised otsused. Praegusel juhul tundub siis olevat enim tõenäoline, et sotsid tõmbuvad tagasi "valitsusrahu" nimel.

reede, 24. aprill 2009

Kärpida! Kärpida? Või otsida teisi lahendusi


Kärpida on vaja selleks, et saaksime euro. See on Ansipi mantra. Ometi on sel nädalal peale Eesti Panga prognoosi esmakordselt kolmikliidu poliitikute suust hakanud kõlama ka teise tee võimalus. Eelarvele on võimalik kosutust leida ka maksudega.

Milliste maksudega ja kellele langeb tegelik koormus, selles on aga küsimus. Reformierakond on loodud selleks, et teha kingitusi kõige jõukamatele. Nii toimib see emapalga ülempiiri puhul, mida saavad vähesed, aga maksab riigile palju. Nii on see maksualandusega, millest võidavad kõige enam kõige rikkamad. Nii on ka ettevõtete tulumaksuvabastustega. Eestis on Eurostati andmeil üldse kogu Euroopa Liidu väiksem kasumimaksude osakaal SKT-st.

Reformierakonna nägu on ka igasuguse ettevõtluse soodustamine. Olgu selleks siis liiakasuvõtmine (reformerid olid ainsatena Riigikogus vastu kiirlaenudele intressi ülempiiri kehtestamisele) või hasartmängud netis.

Sattusin paaripäevase hilinemisega huvitavale vaidlusele EPL online kommentaariumis, kus ühed kaitsesid mõtet Eestist kui hasartmängude korraldamise paradiisist, teised leidsid, et hasartmängu ei pea soosima. Põhimõtteliselt on ju ärivabadusest jutustades vabandatud nii sms-laene kui vajadust teha panuseid Brasiilia jalgapalliliigale. Aga kas ebapiisavat sissetulekut omav inimene, kes kiirlaenu võimaluse puududes poleks ka pangas laenukõlblikuks osutunud ning seetõttu jätnuks tegemata kena päikesereisi, ei oleks täna õnnelikum, sest tal oleks alles kodu, mis nüüd läheb kosmilise intressi katteks?


Vaatamata kasumimaksu osas supersoodsale olukorrale ning piiripealsete äride soosimisele, pole meil olulisi tõendeid, et selline süsteem soosib majanduskasvu ja investeeringuid. Vastupidi, Eesti kuulub maailma viie kiiremini kukkuva majanduse hulka.

Tänases olukorras on kohane pikem mälu, no vähemalt kaks kuud. Kahe kuu taguses ajas pidas president Ilves Jõhvis vabariigi aastapäevakõne, kus ta muuhulgas manitses kolmikliitu ja peaminister Ansipit: „Eelarve äsjasest vähendamisest parlamendis tegi Eesti valitsus oma usalduse, seega edasise töövõime küsimuse. Demokraatiale omane debatt aga jäi selgelt napiks, pea olematuks. Kuid täna ja Eestis on täiesti möödapääsmatu, et edasised arutelud riigieelarve ja sellega kaasnevate seadusemuudatuste teemal toimuksid ainult koos kõigi parlamendis esindatud jõududega. Ma ootan, et see debatt ka praeguste kärbete olemuse üle peetakse täies mahus ära siis, kui asutakse ette valmistama järgmise aasta eelarvet. See ei saa olema lihtne eelarve ei rahvale ega parlamendile, pigem vastupidi. Seejuures peab opositsioonile jääma võimalus kasutada kõiki parlamentaarsele riigile omaseid vahendeid oma seisukohtade tutvustamiseks ja kaitsmiseks.“

Minu isiklik kogemus ütleb, et mingit debatti ei tule. Nii nagu sotsid, IRL ja reformistid rullisid üle astmelise tulumaksu ideest, sest seda pole kirjas nende koalitsioonileppes, nii üritatakse ka edasised kärped sisseharjunud krokodillide komisjoni tööstiilis teha.


Aga ehk ma eksin.

neljapäev, 23. aprill 2009

Riigikogu peab sünnipäeva


Kell 17-18 Toompea lossi õuel Singer Vingeri tasuta kontsert. 90 aastapäeva puhul on Riigikogu uksed kõigile avatud. Just praegu lõppes istungitesaalis rahva küsimuste esitamine ministritele. Võimalik on ka Pika Hermani torni minna, et sealt avanevat vaadet nautida.

Hommikul pidasid aga sünnipäevakõne Riigikogu esimees Ene Ergma, president, õiguskantsler, riigikontrolör ning Riigikohtu esimees. Mõni kõne oli suhteliselt õõnes, mõni manitses Riigikogu ja ühe ettekandjaga oli tema kõnekirjutaja lihtsalt halba nalja teinud. Kui kedagi sisu poolest välja tuua, siis pikima reisi ette võtnud ehk Tartust kohale tulnud Märt Raski.

„Õiguskorra stabiilsus ja õigusloome konservatiivsus on kohtusüsteemi poolt vaadatuna suured väärtused. Neid väärtusi ei kaalu üles kiire, päevapoliitilistele eesmärkidele allutatud seaduste muutmine, mis esmapilgul, õhtuste uudiste aspektist võivad otsustajatele näida lausa möödapääsmatutena. Veelgi enam, kiired põhiseaduse muutmise ideed, mis esimeses järjekorras vallutavad meedia uudisterubriigid ja alles siis jõuavad erialainimeste töölaudadele, toimivad iseenda vastu, olenemata sellest, kui põhjendatud need ettepanekud võiks olla. Teatudsuunalised põhiseaduse muutmise ettepanekud toimivad ühiskonna peal nagu allergiatest, mida võib-olla on aeg-ajalt mõistlik korraldada, et teada saada, kas rahva mälu on ikka värske.“

Pea kõik kõnelejad tuletasid meelde vaikivat ajastut ja kolmekümnendate majanduskriisi. Mõni hirmutas sellega, mõni õigustas.

Kohal oli ka enamus ministreid, puudu oli siseminister Pihl. Oleks ta kohal olnud, oleks ehk mõelnud, kas jutt pole tema algatusest, millega soovis ta muuta põhiseadust, et kaotada täna kehtiv põhimõte, et igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele ning erandeid võib teha vaid kohtu loal.
Sünnipäeval mõeldakse vahest tihedamini, milleks meile üldse Riigikogu ja demokraatia. Siinjuures nõusutn president Ilvesega, et ehk pole Eesti rahvas veel demokraatiast tüdinud. Puupüsti rahvast täis Riigikogu hoone tänasel päeval lubab seda uskuda. Tulge teie ka! Kui enne ei jõua, siis kontserdikski!

Sotside segane jutt


Tundub, et Ivari Padar ei armasta enam oma tööd. Seda, et ta vabastatakse raskest koormast juba enne eurovalimisi, kostub aina enamatest allikatest.
Olgem ausad, sotside endise esimehe Padari suust tulevad sõnumid on ka enam kui segased. Ühelt poolt seletab ta Eesti Panga 12,3 protsendilisest majanduslanguse prognoosist tulenevaid samme nii: Kõik need teemad on letis," vastas rahandusminister Ivari Padar küsimusele, kas kaalukausil on emapalga maksmise lõpetamine, õpetajate palga ja pensionide alandamine, muud sotsiaalkulud ning tulumaksu ühe-ja käibemaksu kaheprotsendine tõstmine. „Selge on see, et siin tuleb lahendusi otsida kõige vahel ja ühtegi must-valget teemat pole. Kui eesmärk on tulemus, siis on selge, et kärpida tuleb."

Seega lugedes Eesti Päevalehte jätab Padar mulje, et kärpimaks veel 8,5 miljardit, minnakse sotside juhtimisel julgelt koalitsioonileppe kallale. Samas sõnad jäävad sõnadeks ning kui aeg on sotside nägu tegudeks küps, siis on tulemuseks vaikiv Reformierakonna toetamine.

Viimane tegu oli vaid 2 nädalat tagasi, kui rahandusminister Ivari Padar, et ta ei toeta astmelist tulumaksu põhjusel, et:

Eesti Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programm aastateks 2007–2011 näeb ette ühtse tulumaksumäära säilitamise.

Seega on sotsidele igaks oma programmilisest põhimõttest loobumiseks piisav põhjendus olemas, kuna 2 aastat tagasi sõlmitud koalitsioonilepe on tänaseks praktiliselt tühi paber, siis ei saagi midagi majandusolukorra leevendamiseks teha.

kolmapäev, 22. aprill 2009

Astmeline tulumaks ja presidendi avaldus


President Toomas Hendrik Ilves tegi täna avalduse, et tema hinnangul on valitsuskoalitsioonil viimane aeg endale tunnistada, et senise eelarvepoliitikaga pole enam võimalik jätkata.

Kahjuks jäi ta avaldus ööpäeva hiljaks. Eile tema koduerakonna sotside esindaja hääletas Riigikogu rahanduskomisjonis Keskerakonna algatatud astmelise tulumaksu vastu. Põhjuseks vaid see, et ta ei soovi koalitsiooni kõigutada.

Kuna koalitsiooni hoitakse kõigi kolme võimuerakonna poolt vaid selle hinnaga, et praktiliselt kõik algatused maetakse maha ning lihtsalt veedetakse aega valimisteni, siis pole ka ime, et majanduse langus iga kuuga mõne protsendi võrra hullemaks osutub.

Kui meie lähinaabrid Põhjamaades on algatanud kõik oma majanduse elavdamise programmid ning valitsus neis riikides teab, et temast sõltub kriisi pikkus ja sügavus. Siis meie kolmikliit vabandab kõike vaid maailmamajandusega. Ainsaks tegevuseks on aga kärped.

Eile ütles üks hea lauluhäälega koalitsioonierakonna esindaja, et meie eelarve ülisuures puudujäägis pole süüdi mitte tarbimismaksude poole kiiva maksusüsteem, vaid kaks aastat järjest valesti planeeritud eelarved. Nõus. Aga Keskerakonna algatatud tulumaksu seaduse muudatus annaks vähemalt järgmiseks aastaks 2,1 miljardit krooni lisatulu. Vahest jääb tänu sellele järgmisel aastal kärpimata laste koolitoit, õpetajate palk või tudengite võimalus saada tasuta kõrgharidust?

Suur pettumus on mulle siiski sotside kahepalgelisus. Avalikkusele kiidavad end sotsideks ja räägivad, et kaudsed maksud on ebaõiglasemad kui astmeline tulumaks. Tegudes aga hääletavad samuti kui paremerakonnad, kelle ideoloogia lubabki teha kingitusi kõige rikkamatele.

neljapäev, 16. aprill 2009

Mõnikord on vaja karjuda, et tähele pandaks


Brüsselis anti avalöök Euroopa liberaalide ja demokraatide kampaaniale Euroopa Parlamenti. Osalejaid oli ligi tuhat kõigist liikmesriikidest. Peeti rida sütitavaid kõnesid, millest ühel – Graham Watsoni omal – tahan ma veel eraldi peatuda.

Aga peo nö uudisväärtuse tegid paarkümmend noort, kes avakõne ajal murdsid läbi turvameestest ning rüselesid saali karjudes „No borders! No nations!“ protestides illegaalsete immigrantide riigist väljasaatmise vastu.

See tõi elevust ning kinnitust esinejatelt, et ka Euroopa Parlament peab kodanikuõiguste ning inimõiguste suhtes senisest sõnakam olema. Demonstrandid tõrjuti saalist, üritus läks plaanitult edasi, sest Euroopas on demonstreerimine igapäevane.

Miks igapäevane? Mu facebooki sõber, kes töötab Saksa parlamendis kurdab, et juba üheksandat päeva kannatab ta õuest tulevat kisa. Demonstrandid karjuvad tuima sihikindlusega ikka ühte ja sama loosungit. Ning sõber kinnitab facebooki vahendusel oma seitsmesajale kontaktile, et sõnum on kohale jõudnud, jätke järgi!

Ma olen ise seisnud Eesti Riigikogu ees, et anda 2001. aastal kolmikliidu saadikutele teada, mida arvati Eesti elektrijaamade mahamüümisest. Mõjus. Jäeti maha müümata. Seega ma arvan, et meeleavaldus on mõjus viis otsustajatele teada anda, et kõik, mida nad krokodillide komisjonis kokku lepivad, pole veel vankumatu tõde. Paraku vajab see täna suuremat kodanikujulgust kui muiste. Andrei Hvostov kirjutas väga veenvalt, miks Eestis see valitsuse ohjamise relv nullitud on.

Euroopa liberaalid ja demokraadid (ELDR) aga leiab, et kui inimene kardab, siis pole ta vaba.

Oma üle-Euroopalise programmi esimese punktina sätestatakse, et ELDR nõuab kõikide põhivabaduste austamist ELis, eriti ajakirjandusvabaduse, mõttevabaduse, kõnevabaduse, ühinemisvabaduse, usuvabaduse ja omandivabaduse austamist, samuti toetust vähemuste õigustele ning inimeste õigusele eraelu puutumatusele ja nende isikuandmete ning inimväärikuse kaitsele.

teisipäev, 14. aprill 2009

SMS laenu väike vend kaughasartmäng


Homme on Riigikogus taas arutusel hasartmängudele maksu kehtestamine. Esmakordselt maksustatakse ka internetikasiinod, mis alates uuest aastast peavad end Eestis registreerima ning ka oma serveri siia tooma. Kui seda tehtud pole, on tegemist illegaalse mänguga.

Reformierakond oli internetis levivate hasartmängude maksustamise osas väga murelik ja pigem jäi kõlama mõte, et neid võiks madala maksumääraga pigem Eestisse juurde meelitada. Meie vastupidi arvasime, et maksusoodustuse tegemine hasartmängule vaid seetõttu, et see toimub netis, on põhjendamatu.

Algversioon, mis tuli valitsusest sõnastas, et õnnemängu või osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panustest laekunud summa maksustatakse 5 protsendiga. (loterii, mida iga kolmapäeva õhtuti loositakse, saab aga 18% maksu alla). Tegime ettepaneku, et erisus kaoks ja ka internetimängule tuleks 18% hasartmängumaks.

Mis välja tuli? Keskerakonna ettepanek hääletati koalitsiooni häältega komisjonis maha, kuid nagu sellest vähe oleks, kaughasartmäng sai veel ligi kümnekordse maksualanduse. (sõnastuses: õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud).

Retooriline vabandus on see, et nagunii internetti kontrollida ei suudeta. Soovides saada sellele vastupidist näidet pärisin Majandusminister Juhan Partsilt, kes vastutab reklaamiseaduse täitmise eest, miks Eesti kommertstelekanalites jookseb igaõhtuselt hasartmängu reklaam, kuigi see on reklaamiseadusega keelatud.

Pidasin silmas näiteks veel eile õhtul eetris olnud Maria Bingo ja PokerStars.com reklaame.

Parts teatas pidulikult, et „telekanalid Kanal 2 ja TV 3 on saanud nii märgukirju kui ka teateid haldusmenetluse algatamise kohta. Iga konkreetse juhtumi puhul on jõutud soovitud tulemuseni - klipi näitamine on lõpetatud.
TV 3-le on väljastatud 23.10. 2008 ka kohustuslik ettekirjutus nr 6-25/6675 Maria Bingo reklaamimise lõpetamiseks, ka selle klipi näitamine on peale seda lõpetatud.“

Nojah, tegelikult ikka ei ole küll. Ja ministrile tähelepanu juhtimine mitme nädala eest seda ka ei lõpetanud. Pokerstarsi puhul vabandas Parts aga, et selle reklaamis ei saa kvalifitseerida hasartmängu reklaamiks, kuna veebilehel puudub viide rahalisele mänguvõimalusele.

Huvitav, mida siis krediitkaardiga panuse eest maksmine muud tähendab?

Ühesõnaga, ka hasartmängumaksu puhul toimib koalitsiooni tüüpiline käitumismuster – leida vabandusi, miks mitte midagi teha ei saa.

laupäev, 11. aprill 2009

Kevade kontrastid




Kevad on kontrastide aeg. Sel ajal kui künka ühel küljel võib silmata juba esimesi sinililli, liigub teisel poolel ikka veel keset lumelademeid viimaseid fanaatilisi suusatajaid. Lagendikel ja metsas valitseks nagu kaks eri aastaaega. Ja nüüd väike kevadine fotomatk Elva ja Otepää ümbruse maastikel.




Tundub uskumatu, kuid Kääriku Kekkose suusarada on ikka veel pea täielikult lume all. Kohati jäine ja okkane, kuid üritajaid leidub, mis sest, et õhus on juba mõniteist kraadi sooja.






Selle aasta esimene sinilill Elvast. Hea küll, mitte päris esimene, minu tänavuse aasta kõige varasem sinilill puhkes õide juba veebruaris, toasoojas ja lillepotis. Aga see on hoopis teine lugu. Käärikul aga õitsesid sinilled juba päris suusajälje kõrval.




Hane- ja luigeparv Tartu ja Valgamaa piiril, Hellenurme lähistel põllul. Kokku võis parves loendada ligi sadakond kartlikku metshane.

teisipäev, 7. aprill 2009

Keskööl Riigikogus





Väga sisukad arupärimistele vastamised olid täna. Mu erilised komplimendid kaitseminister Jaak Aaviksoole, kes alguses rääkis ära selle, mida ta tahtis. Pärast aga vastas tasakaalukalt (ja mitte reljeefselt:) ka küsimustele, millest oleks nii mõnigi oleks mõne teise ministri laiama pannud.
Igatahes, see millest kaitseminister sõjalise kaitse arengukava 2009–2018 puhul rääkida soovis oli järgmine:
Ma räägin seda pikka juttu sellepärast, et riigikaitse kui pikaajalise riigiehitusliku ülesande täitmine saab olla usaldusväärne siis, kui on tagatud pikaajaline stabiilsus ja nagu ma juba osundasin, on erinevad koalitsioonid sellest suutnud mõistlikkuse piirides kinni pidada. Seepärast ka see tagasilöök, millele me saime osaks 2009. aastal ja mille võimalusega me peame arvestama ka 2010. aastal, ei tohiks tähendada pikaajalise sihi meelest laskmist ja loodan selles osas nii koalitsiooni kui opositsioonierakondade toetusele.
Veidi konkreetsemalt. Loomulikult rahaline tagasilöök, mis oli plaanide tegemisel, ei arvestanud 667 miljoni kroonise kärpega ja see on tähendanud terve rea kuluartiklite ümbervaatamist. Koostatud 10-aastane arengukava oli koostatud arusaamises, et need prognoosid ei saa kunagi olla lõpuni täpsed ja me peaksime rehkendama puhverdusvõimega pluss-miinus 10% ja kõigele sellele kõikumistele vaatamata olema siiski suutelised täitma täitma 10-aastases arengukavas püstitatud üleanded. Niisuguseid samme on tulnud astuda ka 2009. aastal.
Kuid olulised prioriteedid – Ämari lennuvälja rekonstrueerimise lõpetamine koos NATO sihtrahastamisega, kaitseväe isikkoosseisu jätkuv kasvatamine vastavalt kokkulepitud kavadele, mis tähendab antud, 2009. aastal täiendava 125 kaadrikaitseväelase ametisse võtmist, panustamine rahvusvahelistele missioonidele ja üsna soodsa ja rahvusvahelises koostöös toimuva radarihanke läbiviimine – nendes prioriteetides järeleandmisi tehtud ei ole.
Loodan ise, et niisugune paindlik planeerimine koos mõistliku eelarvestamisega ja poliitilise toetusega kõikide erakondade poolt võimaldab meil kinnitada mitte ainult oma enda rahvale, vaid ka meie partneritele, et me suudame oma lubadustest kinni pidada, vaatamata eelarvelistele raskustele, mida me ei tunne mitte ainult siin Eestis, vaid ka enamuses NATO liikmesriikides.
Kogu stenogramm /alates õiguskantsler Tederi ja peaminister Ansipi ning lõpetades kaitseminister Aaviksoo ja sotsiaalminister Pevkuri vastustega arupärimistele) on kättesaadav siit.

esmaspäev, 6. aprill 2009

Õiguskantsler: eesmärk pühendab abinõu

Õiguskantsler Indrek Teder: "Kõigepealt, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete
arvu suurendamise osas – ei saa välistada, et antud juhul on olemas riive
kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusega. Kui riive on olemas, siis
tuvastatakse, kas see riive on ka proportsionaalne. Juhul, kui see riive on
proportsionaalne, siis tegu ei ole põhiseadusvastasusega."


Õiguskantsler Indrek Teder esines täna Riigikogus püüdes igati õigustada riigi koalitsiooni mittekonsulteerimist kohalike omavalitsustega. Õigem on öelda, et püüdlus õigustada tuli tekstist, mille ta Riigikogu ees ette luges. Kui asi edenes kohapeal tekkinud küsimuste-vastustega, sai ka ausamaid vastuseid näiteks nagu see eeltoodud: kui Reformierakond, IRL ja sotsid otsustasid Tallinna linnavolikogu suurendada 63 liikmelisest 79 liikmeliseks, siis sekkusid nad omavalitsuse enesekorraldusõigusesse.

Nii et pealinna volikogu veerandi võrra paisutamise puhul lihtsalt eesmärk pühendab abinõu.

Miljon aastas

Täna sai algatatud seaduseparandus, mille vastuvõtmisel jõustuks 90 tuhande kroonine ülemmäär kuus riigi äriühingute ja sihtasutuste juhtide sissetulekute summale.
Iga päev toob Eestis uudiseid, kus tööandjad on oma palgasaajatele teada andnud, et alates järgmisest kuust alaneb nende palk kas 10, 20 või 40 protsenti. Samuti kärbivad oma sissetulekuid ka erasektoris töötavad juhid. Samas riigi äriühingute juhtide palgad jahmatasid kõiki, sest ületasid nii mõnelgi juhul kordades nii presidendi kui peaministri sissetulekut. Tõsi, suurettevõtte juhi vastutus on suur. Kuid kas riigijuhi oma on väiksem?

Ülempiir 90 tuhat krooni kuus on samas suurusjärgus avaliku sektori kõrgeima ametipalgaga ehk presidendile makstava seitsme keskmise kuupalgaga.

Kui Riigikogus leiab antud seaduseparandus vajalikul hulgal poolthääli, siis tuleb äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus ning riigi asutatud sihtasutuse (näiteks suurhaiglad) nõukogudel juhatuse liikmete tasustamise lepingud üle vaadata ja vajadusel muudatused lepingutesse 1. juuliks sisse viia.

Täna Riigikogu rahanduskomisjonis Rahandusministeeriumi kevadprognoosi tutvustamisel jäi kõrva, et Eesti inimeste kindlustunne oli plussis 2005-2007. aastatel. Kindlustunde indikaator kukkus miinusesse 2007 sügisel viimases kvartalis, riik aga sel ajal menetles veel optimistlikku 2008 eelarvet! Rahvas korrigeeris oma käitumist mõnevõrra varem kui valitsusliit.

Väites, et palgapiirangud on liigne riigipoolne reguleerimine, näitaks tänane võimuliit vaid oma tahtmatust midagi ette võtta, sest antud samm järgib lihtsalt aastase lõtkuga juba erasektoris toimuvat.