kolmapäev, 25. märts 2009

Delfi kui tööriist

Olen viimastel nädalatel hämmastusega jälginud Delfi portaali ühekülgsust ja vaenulikkust. Delfit jälgides jääb mulje, et Eesti riigile pole absoluutselt probleemiks juba teist aastat miljarditega miinusesse planeeritud riigieelarve, üks maailma kiiremini kasvav tööpuudus või pensionireservi kulutamine jooksvateks kuludeks. Selle asemel võivad delfi lugejad tutvuda peaministri optimistlike hõisetega, et Laari ajal aastal 2000 oli veel hullem.

Ja loomulikult jääb kõikjal Eestis, aga ka välismaal sellesse portaali sattudes mulje, et elu Tallinnas on väljakannatamatu (peaaegu on tunne, et päike siin linnas ei tõuse kunagi).

Kõik uudised, kus mainitud Keskerakonda, on negatiivsed. Kasvõi üks näide: uudis, et Riigikogu arutab taas Tallinna valimisseadust kandis pealkirja „Kesk venitab Tallinna valimisseaduse arutelu.“ Tegelik sisu asja taga oli, et paljud keskerakondlastest saadikud esitasid antud eelnõu kohta küsimusi, kuna see on kantud soovist kujundada valimissituatsioon, mis tänastele koalitsioonierakondadele võimalikult soodne oleks (rääkimata sellest, et enamuse eilse istungi ajast kulutas kahe saadiku igijätkuv personaaluurimine).

Selle asemel, et arutelu halvustada, võiks küsida miks terve 2009. aasta jooksul kümnendik riigikogulastest (kõik koalitsioonist) pole leidnud ühtegi arutelukohta, kus küsida kasvõi üks küsimus või avaldada oma arvamust kõnes. Nende hulgas näiteks IRL peasekretär Margus Tsahkna tegi Riigikogu saalis viimati suu lahti esinedes möödunud aasta detsembrikuus jõuluvanale.

Lugege palun eilseid ja tänaseid küsimusi, see pole venitamine, vaid dokumenteeritud mõttevahetus, kuidas Riigikogu enamus teeb seadusi endale soodsama olukorra kujundamiseks valimistel.

Kommentaare ei ole: