See lugu on natsi Saksamaast. Aga te võite seda võtta ka mõistuloona.

Ja kui tuldi meile järgi, siis ei protestinud enam keegi, sest kes olid võimelised protestima, olid juba ära viidud.

Pastor Martin Niemöller:

Als die Nazis die Kommunisten holten,
habe ich geschwiegen;
ich war ja kein Kommunist.


Als sie die Sozialdemokraten einsperrten,
habe ich geschwiegen;
ich war ja kein Sozialdemokrat.


Als sie die Gewerkschafter holten,
habe ich nicht protestiert;
ich war ja kein Gewerkschafter.


Als sie die Juden holten,
habe ich geschwiegen;
ich war ja kein Jude.


Als sie mich holten,
gab es keinen mehr,
der protestieren konnte.

Ja kui tuldi meile järgi, siis ei protestinud enam keegi, sest kes olid võimelised protestima, olid juba ära viidud.

1933 lõid natsid esimese kontsentratsioonilaagri Dachaus. Kuna natsid alles konsolideerisid enda kätte võimu, siis keskendutigi eeskätt poliitilistele vastastele – kommunistid, sotsiaaldemokraadid ja dissidendid, kes demoraatia pankroti staadiumis olid ka enamike sakslaste silmis ebapopulaarsed.

Kõigi nende esmaste ohvrite puhul ei teinud avalikkus midagi, et neid kaitsta ja nende kadumist pigem tervitati.

Võttis aega viis aastat ja natside totaalse kontrolli all olid nii politsei, kohtud, ametnikkond kui press.

Alles siis 1938. aastal algasid massilised rünnakud, mis puudutasid ka Saksa ühiskonnas austatud ja tunnustatud inimesi.

Ja kui tuldi meile järgi, siis ei protestinud enam keegi, sest kes olid võimelised protestima, olid juba ära viidud.