Ohuhinnang: haugi mälu mõjust Eesti riigikaitsele

Haugi mälu olevat 5 sekundit. Kui pikk on valitsuse mälu? Möödunud augustis, ajal mil koostati 2009. aasta eelarvet, valitses pea üksmeelne seisukoht, et turvalisuselt kokku ei hoita. Nüüd hilistalvisel, suure kärpimise ajal, on aga suised kriisid ununenud ja nii langes kaitseministeeriumi haldusala lausa 14 protsendilise kärpe alla. Iga seitsmes kroon võeti ära ning eesmärgiks seatud 2 protsenti SKPst kaitsekulutustele haihtus. Seda vaatamata tõsiasjale, et meie riigi sisemajanduse kogutoodang iseenesest langes ka. Järelikult on valitsuse mälu lühem kui pool aastat. Aga kui palju lühem?

Vaid napid 3 nädalat tagasi kiitis valitsuskabinet heaks sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009-2018. See peaks olema kaitseplaneerimise baasdokument, kus kirjas Eesti riigi võimalikud ohustsenaariumid ning vajalikud sõjalised võimed nendega toime tulemiseks. Väga hea ja vajalik dokument, kuid rahalise ressursi planeerimiseeldusena võeti aluseks kaitsekulude suurendamine tasemele 2% sisemajanduse koguproduktist aastaks 2010 ja sama taseme säilitamine.

Ma ei tea, kas meie valitsus järgmisest reedest pikemas perspektiivis mõtleb. Riiklik pankrotioht on argument, mis sunnib meeleheitlikeks meetmeteks kõikjal, kuid jällegi jäädi reageerimisega hiljaks ning lõiked tabavad valdkondade juhte jällegi ootamatult. Seda, et 2009. aasta riigieelarve on kaugelt liiga optimistlik, teati juba novembris. Juttu oli ka eelarveaugu piirjoontest. Miks siis nüüd kõik ainult mõne kommide ja kohvi toel veedetud öö impulssotsustele rajaneb? Nagu inglased ütlevad – if you fail to prepare, prepare to fail.

Kärpimine on küll esmane reaktsioon, kuid kokkuvõttes ei vii ju see tõusule,
selleks on vaja hoopis teistsuguseid algatusi. Ja ohupilt meie ümber on tänavu
kindlasti halvem kui ta oli paar aastat tagasi.

Tõsi, kui arenguplaanist käesoleval aastal viiakse ellu ka ainult reservkogunemiste tõhustamine ning Ämari Lennubaasi rajamine, siis on seegi edasiminek. Tankitõrje relvasüsteemide kaasajastamise, tankide soetamise ning luure-, seire-, ja sidesüsteemide arendamise saaks jätta ka lähiaastateks. Kuid ohuna kõlab see, et riigikaitset otsustatakse krokodillide komisjoni edasiarenduses ja seda otsust saab teoreetiliselt pidurdada vaid Riigikogu rahanduskomisjon, mitte aga riigikaitsekomisjonis.