Guantanomost Eestisse?

Välisminister Urmas Paet pidas täna välispoliitilise ettekande, kus tunnustas USA uut administratsiooni selle otsuse eest, et nad otsustasid sulgeda Guantanomo laagri. Paet mainis, et selles küsimuses on teistel riikidel ühine poliitiline vastutus kinnipeetavate vastuvõtmise osas ja et sellele otsitakse lahendust Euroopa Liidus ja otsitakse ka Eestis. Palusin Paedal täpsemalt selgitada, milles seisneb see lahenduse otsimine Eestis? Paet vastas järgmist:

See lahenduse otsimine Eestis seisneb samas asjas, mis on lahenduse otsimine Euroopa Liidus kui tervikus. Ehk jaanuaris oli see teema välisministrite kohtumisel arutelu all. See, kuhu tänaseni nendes aruteludes on jõutud, on see, et keegi Euroopa Liidu valitsustest ei vaidle sellele vastu. Jah, see samm on positiivne, et Guant´anamo vangla suletakse aasta jooksul, arvestades seda, et need kõikvõimalikud uudised, reportaažid, jutud, mis selle Guant´antanomo laagri ümber aastate jooksul käisid – see paraku ka kahjustas rahvusvahelise terrorismi vastase võitluse kuvandit tervikuna. Nii et see otsus on positiivne. Ameerika Ühendriigid on Euroopale selge liitlane ja partner, mis tähendab seda, et kui liitlane ja partner vajab abi, siis talle tuleb seda anda – selles on kokkulepe ja nüüd edasi on siis üksikasjad. Ehk siis Euroopa Komisjon sai ülesande Ühendriikidega läbi vaadata kõikvõimalikud juriidilised üksikasjad, mis puudutab nende inimeste võimalikku siirdumist Euroopa Liitu. Tegemist on vabade inimestega, mis tähendab seda, et need inimesed peavad ise tahtma, mis tähendab seda, et need inimesed on pärast vabad liikuma, tulema ja minema, kuna me ei räägi siin mingite vangide üleandmisest. See tekitab omakorda rea juriidilisi küsimusi. Kuna täna ka Euroopa Liidu riikidel on väga erinev seadusandlus, mis puudutab asüüliküsimusi, varjupaiga andmise küsimusi, ajutise elamisloa andmise küsimusi. Küsimused sellest, et kui üks riik, mis kuulub Schengenisse, selle inimese vastu võtab, aga kõrval on näiteks teine riik, kes kuulub ka Schengenisse, aga ei tahaks kedagi vastu võtta. Samas on Schengeni ruumis nii-öelda liikumisvabadus – kuidas seda küsimust käsitleda? Ehk siis hetkel on see etapp, kus nendele küsimustele otsitakse ja loodetavasti ka leitakse vastus. Pärast seda on võimalik minna alles järgmiste sammude juurde ehk konkreetselt vaadata, kes oleksid need isikud, kes võiksid tulevikus Euroopa Liitu sellest suletavast vanglast siirduda ja siis ka juba konkreetselt, millised on ühe või teise riigi võimalused üht või teist inimest vastu võtta. Nii ka Eesti puhul: selles mõttes me oleme hetkel nagu teisedki Euroopa Liidu riigid selles üldises raamistiku loomise staadiumis. Kui see on valmis, siis on võimalus vaadata, kas on mingisugust huvi, võimalust või vajadust ka juba konkreetsete isikute juurde minna. Täna seda teemat ei ole arutatud.

Kokkuvõte: jääb mulje, et välisminister Paet on valmis leidma nii huvi,
võimaluse kui ka vajaduse pakkumaks abi Guantanamo kinnipanemisel tekkivale
probleemile, kuhu panna tänased kinnipeetavad... Kas sellele ei peaks eelnema aga ka veidi laiem arutelu ja selgitustöö. Mitte taas kord välisministri poolt antud lubadus, mida Eesti riigil tuleb lihtsalt täita.