Kaitseminister Jaak Aaviksoole langeb au lõpetada Eesti missioon Iraagis. Kui ta poleks aasta lõpus Iraagi missiooni pikendamise ajal puhkusel viibinud, ehk oleks jäänud ära ka piinlik mandaadi pikendamine ilma korraliku kutse või infota meie vägede staatuse kohta.
Paraku Aaviksoo puhkas ning välisminister Urmas Paet käitus kui innukas timurlane, kes püüab abi pakkuda ka seda mittesoovivale vanainimesele.
Veel pühapäeval üritas Paet ETV uudistesaates leida põhjendusi, miks Iraagis jätkamine vajalik on. Enam ei saanud apelleerida Iraagipoolsele suurele huvile, sest läbirääkimised näitavad selgelt, et seda ei ole. Juba augustikuise Iraagi visiidi ajal oli meil Paedaga erinev arusaamine – minule jäi selge arusaamine, et abi ei palutud, tema kordas, et paluti ikka küll.
Viimase veenmiskohana käis Paet välja Eesti poolt võetud kohustuse NATOs, et me oleme võimelised hoidma 8% oma maaväest välismissioonidel. Kaheksa protsenti maaväest peaks mis tahes ajahetkel osalema juba toimuval operatsioonil või olema antud sellel otstarbel NATO käsutusse. Rõhk on sõnal maaväest. Eesti puhul on see täidetud Afganistani missiooniga.
Ehk on Iraagi missiooni piinlik lõpp ka õppetunniks, et Eesti välispoliitikas peaks saama selgeks, millistel tingimustel sõjalistel operatsioonidel osaletakse. Me varjusime Iraagis aastaid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni taha, kuid selle kadumine ei morjendanud välisministrit.
Paraku Aaviksoo puhkas ning välisminister Urmas Paet käitus kui innukas timurlane, kes püüab abi pakkuda ka seda mittesoovivale vanainimesele.
Veel pühapäeval üritas Paet ETV uudistesaates leida põhjendusi, miks Iraagis jätkamine vajalik on. Enam ei saanud apelleerida Iraagipoolsele suurele huvile, sest läbirääkimised näitavad selgelt, et seda ei ole. Juba augustikuise Iraagi visiidi ajal oli meil Paedaga erinev arusaamine – minule jäi selge arusaamine, et abi ei palutud, tema kordas, et paluti ikka küll.
Viimase veenmiskohana käis Paet välja Eesti poolt võetud kohustuse NATOs, et me oleme võimelised hoidma 8% oma maaväest välismissioonidel. Kaheksa protsenti maaväest peaks mis tahes ajahetkel osalema juba toimuval operatsioonil või olema antud sellel otstarbel NATO käsutusse. Rõhk on sõnal maaväest. Eesti puhul on see täidetud Afganistani missiooniga.
Ehk on Iraagi missiooni piinlik lõpp ka õppetunniks, et Eesti välispoliitikas peaks saama selgeks, millistel tingimustel sõjalistel operatsioonidel osaletakse. Me varjusime Iraagis aastaid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni taha, kuid selle kadumine ei morjendanud välisministrit.
Väikeriigi tuumarelvaks peaks olema rahvusvaheline õigus. Ehk peab ka meie valitsus seda printsiipi edasiste abistamiste puhul silmas.
.JPG)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar