Lang paneb tuima

Rahvusvaheliste Investeeringute Vahekohus (rahvusvaheline lühend ICSID) tegi 19. novembril 2007. aastal otsuse, millega Eesti Vabariigilt mõisteti kolme välispanga kasuks välja ca 243,9 miljonit krooni. Selle otsuse tagamaad ulatuvad 1989. aastasse ja selles perioodis puudub Rein Langil minu teada osalus antud kaasuses. Kuid vahekohtusse jõudis Eesti vastane kaebus Rein Langi justiitsministriks oleku ajal ning just siis otsustati loobuda vaidluse lahendusest kompromisskokkuleppe abil.

Antud otsus tehti Langi sõnul ühel kabinetinõupidamisel, kus õigusnõustajad küsisid volitust, kas hakata selle osas läbi rääkima. Langi sõnul usaldas valitsus riigikohtu seisukohta. «Kuna riigikohus oli kindlalt asunud seisukohale, et nõuded ei ole Eesti riigi vastu pööratavad, siis valitsus leidis, et sel teemal läbi ei räägi.» Siin justiitsministri tõlgendus ning sisulisest analüüsist loobumine läkski maksma Eesti riigile sadu miljoneid. Langi poolt kaitseks tõstetud Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-134-01 tunnistati kehtetuks Ookean ja Postipannki Oy, Okobank Osuuspankkien Keskusosakepankki Oy ja Ost-West Handelsbank AG vahel 17. septembril sõlmitud leping ja 4. märtsil 1994. aastal sõlmitud pandileping, kuid nimetatud Riigikohtu lahendis ei võetud seisukohta Eesti Vabariigi võimaliku vastutuse kohta.

Vahekohtumenetluses anti aga hinnang riigi käitumisele teise lepinguosalise riigi investori poolt tehtud rahapaigutuse kohtlemisele, samuti riigi käitumisele investorile õiguspäraste ootuste tekkimisel.

ICSID lahendab vaidlusi, mis tõusetuvad rahvusvaheliste investeeringute kaitse konventsiooni raames ja selle alusel sõlmitud riikidevaheliste investeeringute kaitse lepingute alusel. Välispangad olid Soome ja Saksamaa omad. Eesti riik sõlmis välisinvesteeringute kaitse lepingu Soome Vabariigiga 1992. aastal ning Saksamaa Liiduvabariigiga 1997. aastal, need lepingud on tagasiulatuvad. Seega otsustas vahekohus, et Eesti riik on rikkunud investeeringute ausa ja võrdse kohtlemise põhimõtet.

Kompromiss oleks Eesti riigile olnud ligi kolm korda odavam kui lõplik otsus. Lõplik otsus mõistis välja RAS Ookean poolt tagatud võla, selle intressi ning intressi intressilt, viivised, kõik pankade kulutused raha tagasisaamiseks Eesti kohtutelt ning samuti ICSID-s.

Justiitsminister on teatavasti valitsuse juuranõustaja – nii nagu tema ütleb, nii valitsus õigusküsimustes ka teeb. Nii oli Märt Raski ajal ja ärgu tehku Lang nägu, et tema roll on teistsugune.

Justiitsministri seisukoht kabinetinõupidamistel on rahvusvahelist õigust puudutavates küsimustes määrava tähtsusega. Väites täna, et temal puudus igasugune seotus antud küsimusega, on Rein Langi poolt tuima panemine.